Praegu on seadusandluses nii palju ähmaseid kohti, millega seoses tekib väärtpaberiinspektsioonil juriidilisi probleeme, millist informatsiooni tohivad nad küsida. Kui me tahame, et meil oleks turul üldse järelevalve, siis peaks need ebaselgused olema korralikult lahti kirjutatud.
Kui lähtuda muu maailma praktikast, siis on väärtpaberiinspektsioon vaieldamatult just nimelt see organisatsioon, kellel on õigus saada informatsiooni tehingute kohta ja selle põhjal siis järelevalvet teha.
Seadusega peab omakorda olema kaitstud, et seda informatsiooni ei lekitataks ega kasutataks vastutustundetult, tehes avaldusi, millel ei ole tegelikult mingit alust.
Tallinna väärtpaberibörs on lähtunud sellest seisukohast, et meie turg ei tohi olla selline, et me peame midagi varjama. Kui hakkame keerutama ja ütleme, et ei anna infot, siis see tähendab, et meil on midagi varjata ja et tegemist on turuga, kus informatsiooni püütakse kellegi huvides ära kasutada.
Seaduse need sätted, kus räägitakse sellest, millist informatsiooni võib väärtpaberiinspektsioonile anda, on nii üldsõnalised, et ma usun, et hea advokaat tõlgendab neid nii ühte kui ka teistpidi vastavalt sellele, mida tal parajasti vaja on.
Sisetehinguid on võimalik piirata ainult väga korraliku järelevalvega ja inimestele teadvustamisega, et see on seadusevastane.
See on tegelikult nagu varastamine. Normaalne inimene jätab varastamata oma eetilistest põhimõtetest lähtudes, mitte sellepärast, et see on keelatud või et keegi võib selle avastada. Sama situatsioon peaks olema ka siseinfo põhjal tehtavate tehingute puhul.
Seda, et väärtpaberiins-pektsioonist tehakse mingi väärtpaberipolitsei, ei pea ma õigeks. Turu järelevalve pole ainult kuritegude avastamine ja kõikvõimalike pahategijate otsimine kuskilt. See on ka palju muud.
Väärtpaberiinspektsiooni volitusi pole vaja suurendada. Küll tuleks aga volitused täpselt defineerida -- mida meil on õigus teha, millisel moel on meil õigus neid asju kontrollida. See teeks elu oluliselt lihtsamaks. Ma pean silmas ka seda, et peale meie volituste on seadustes ka paljud teised asjad puudulikult lahti kirjutatud. Ma loodan, et nüüd töö nende puuduste kõrvaldamiseks kiireneb.
Ma ei tea päris täpselt, millised on praegu väärtpaberiinspektsiooni volitused. Kui suurendamise all mõeldakse, et intspektsioonile antakse esmased juurdlusvolitused, siis ma isiklikult ei usu, et see oleks vajalik. On olemas ka politseistruktuurid, kes saavad ka praegu vajaduse korral vajaliku juurdluse läbi viia. Väärtpaberiinspektsioon peaks kahtluste korral pöörduma politsei poole ja ma arvan, et asja ametlikku käiku edasi ajades on võimalik vajalik kontroll teha ka politsei poolt. Ma ei arva, et üksikutel organisatsioonidel peaksid olema volitused juurdlust läbi viia.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.