- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,31
- DOW 300,62%44 367,06
- Nasdaq −0,46%20 275,3
- FTSE 1000,11%8 770,97
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,31
- DOW 300,62%44 367,06
- Nasdaq −0,46%20 275,3
- FTSE 1000,11%8 770,97
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võlakirjad ootavad otsust
Rahandusministeerium on selle ettepaneku tegemisega valitsusele venitanud. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul tähendaks kõigi väljaantud võlakirjade hüvitamine koos intressiga 242 miljoni kroonist lisakoormust riigieelarvele. Samas nentis Opmann, et Eesti riigil on kohustus obligatsioonid hüvitada, kuid lisas, et seda otsust ei saa teha mitte valitsuse tasandil, vaid selle peab langetama riigikogu.
Kallas kinnitas, et tema mäletamist mööda ei olnud obligatsioonide summa sellise kaliibriga, mis lööks Eesti Vabariigi jalust maha: «Põhimõte on siin igaljuhul tähtsam.»
Kui endine Eesti Panga president ja Eesti Vabariigi delegatsiooni juht Siim Kallas osales kulla tagasisaamise läbirääkimistel Inglismaal, tõusis tema sõnul väga põhjalikult esile küsimus Eesti Vabariigi kohustustest. Kallase sõnul mõisteti üheselt põhimõtet, et riigi võlapaberid on riigi kohustus, ning kui Briti valitsus tunnistab enne sõda deponeeritud kulla tagasiandmise kohustust, siis jääb Eesti valitsusele kohustus katta selleaegsed võlad. Läbirääkimiste delegatsioon, kuhu peale Kallase kuulusid välisministeeriumi esindajad Jüri Luik ja Erik Kross, seda printsiipi ei vaidlustanud.
Rahandusministeeriumi vastuseisu küsimuse tõstatamisele tõlgendas Kallas: «Eks rahandusministeerium on huvitatud sellest, et raha kokku hoida ning vältida eelarves kulusid, mida on raske katta. Eesti Pangas ei ole selle üle palju vaieldud. Põhimõtteliselt on selge, et kui me oleme järjepidevad, siis peame olema järjepidevad ka kohustuste osas.»
Eesti Panga nõukogu esimehe Uno Mereste sõnul on obligatsioonide hüvitamise arutamine praegu ajaliselt ebasobiv: «See oleks olnud aktuaalne, kui Eesti riik oleks saanud pidevalt areneda sellelt pinnalt, mis oli võlakirjade väljaandmise ajal.»
Paljud võlakirjad pärinevad maadest, mis tegelikult aktsepteerisid Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt ja ütlesid sellega oma nõudmistest lahti ehk teisisõnu oleks need nõudmised võinud juba ammu esitada NLile, rääkis Mereste.
Rahandusminister Mart Opmann märkis, et kuna 1988. aasta riigieelarve peab valitsus parlamendile esitama hiljemalt 1. oktoobriks, siis enne seda peab riigikogu olema teinud ka otsuse obligatsioonide hüvitamise kohta.
Opmanni sõnul peab riigikogu otsustama, kas planeerida järgmise aasta riigieelarvest 242 miljonit krooni tagastamiseks või saavutada kokkulepe kolmeaastaseks hüvitustähtajaks. Kolmanda lahendusena pakkus Opmann välja, et kuulutatakse välja ühe- või kaheaastane obligatsioonide hüvitamistaotluste registreerimisperiood.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele