21 jaanuar 1997

Võlakirjad ootavad otsust

Rahandusministeerium on selle ettepaneku tegemisega valitsusele venitanud. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul tähendaks kõigi väljaantud võlakirjade hüvitamine koos intressiga 242 miljoni kroonist lisakoormust riigieelarvele. Samas nentis Opmann, et Eesti riigil on kohustus obligatsioonid hüvitada, kuid lisas, et seda otsust ei saa teha mitte valitsuse tasandil, vaid selle peab langetama riigikogu.

Kallas kinnitas, et tema mäletamist mööda ei olnud obligatsioonide summa sellise kaliibriga, mis lööks Eesti Vabariigi jalust maha: «Põhimõte on siin igaljuhul tähtsam.»

Kui endine Eesti Panga president ja Eesti Vabariigi delegatsiooni juht Siim Kallas osales kulla tagasisaamise läbirääkimistel Inglismaal, tõusis tema sõnul väga põhjalikult esile küsimus Eesti Vabariigi kohustustest. Kallase sõnul mõisteti üheselt põhimõtet, et riigi võlapaberid on riigi kohustus, ning kui Briti valitsus tunnistab enne sõda deponeeritud kulla tagasiandmise kohustust, siis jääb Eesti valitsusele kohustus katta selleaegsed võlad. Läbirääkimiste delegatsioon, kuhu peale Kallase kuulusid välisministeeriumi esindajad Jüri Luik ja Erik Kross, seda printsiipi ei vaidlustanud.

Rahandusministeeriumi vastuseisu küsimuse tõstatamisele tõlgendas Kallas: «Eks rahandusministeerium on huvitatud sellest, et raha kokku hoida ning vältida eelarves kulusid, mida on raske katta. Eesti Pangas ei ole selle üle palju vaieldud. Põhimõtteliselt on selge, et kui me oleme järjepidevad, siis peame olema järjepidevad ka kohustuste osas.»

Eesti Panga nõukogu esimehe Uno Mereste sõnul on obligatsioonide hüvitamise arutamine praegu ajaliselt ebasobiv: «See oleks olnud aktuaalne, kui Eesti riik oleks saanud pidevalt areneda sellelt pinnalt, mis oli võlakirjade väljaandmise ajal.»

Paljud võlakirjad pärinevad maadest, mis tegelikult aktsepteerisid Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt ja ütlesid sellega oma nõudmistest lahti ehk teisisõnu oleks need nõudmised võinud juba ammu esitada NLile, rääkis Mereste.

Rahandusminister Mart Opmann märkis, et kuna 1988. aasta riigieelarve peab valitsus parlamendile esitama hiljemalt 1. oktoobriks, siis enne seda peab riigikogu olema teinud ka otsuse obligatsioonide hüvitamise kohta.

Opmanni sõnul peab riigikogu otsustama, kas planeerida järgmise aasta riigieelarvest 242 miljonit krooni tagastamiseks või saavutada kokkulepe kolmeaastaseks hüvitustähtajaks. Kolmanda lahendusena pakkus Opmann välja, et kuulutatakse välja ühe- või kaheaastane obligatsioonide hüvitamistaotluste registreerimisperiood.

Hetkel kuum