29. jaanuar 1997
Jaga lugu:

Õigusjärgne omanik tahab Hoiupanga-alust krunti tagasi

Felicia Kivilo esindaja, kinnisvarabüroo Simus juhatuse esimees Raivo Tasso ütles, et Kivilol on seaduslik õigus oma üle 1000ruutmeetrine krunt tagasi saada.

1991. aasta maikuus andis Tallinna linnavalitsus Tallinnas aadressil Maakri 24 ASile Astlanda ärikeskuse ehitamiseks 0,75 hektarit maad. Kaks aastat hiljem, märtsis 1993, volitas vabariigi valitsus Tallinna linnavalitsuse taotlusel riigi maa-ametit sõlmima Astlandaga maa rendilepingu 60 aastaks. Samas oli aga Tasso sõnul rendilepingu sõlmimisel Astlanda maatükile antud uus aadress Rävala puiestee 5. Lisaks oli maatüki koosseisu võetud ka naabruses asuv Felicia Kivilole kui õigustatud subjektile tagastamisele kuulunud krunt. Sellest sai Kivilo Tasso sõnul teada alles 1996. aasta oktoobris. Samas lisas Tasso, et veel 18. juunil samal aastal teatas linnavalitsus, et õigusvastaselt võõrandatud maa läheb tagastamisele 1996. aasta neljandas kvartalis.

«Püüti ebaseaduslikud tehingud vaikselt ära teha, nii et õigustatud subjekt ei märkaks,» rääkis Raivo Tasso.

Felicia Kivilo pöördus kinnisvarabüroo Simus kaudu Tallinna halduskohtusse, kes aga Tasso sõnul keeldus asja arutamast, sest selles küsimuses oli kaebuse esitamise tähtaeg väidetavalt lõppenud. Samas ei sisaldanud Riigi Teatajas ilmunud teade mingit viidet selle kohta, et riigi omandusse jääv kinnistu Rävala pst 5 koosseisu on arvatud ka Kivilo krunt.

Viimast asjaolu arvestades ennistas Tallinna ringkonnakohus eelmisel neljapäeval Kivilo õiguse esitada protest tema kinnistu uue võõrandamise vastu.

Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Hain Karu keeldus küsimust kommenteerimast ning volitas selgitusi andma piirkonna arhitekti Mare Lõhmuse.

«Minu arust on kõnealuse kinnistuga seotud tegevus olnud seaduslik,» rääkis Lõhmus. «Nad saavad oma maa eest kompensatsiooni, sest maatükk on riigi omandisse jäetud.»

Maa-ameti nõusolekul võttis Astlandalt rendiõiguse üle SRV Kinnisvara. Firma tegevidrektor Alvar Ild rääkis, et koos ülevõtmisega tasus SRV Kinnisvara ka senised rendivõlad. Möödunud aastal korraldas valitsus maa ostueesõigusega erastamise. Tänu Astlandalt ülevõetud rendilepinguga kaasnenud ostueesõigusele sai SRV Kinnisvara osta maa eelisjärjekorras.

Ild märkis, et nende kui krundi omanike poole ei ole keegi ühegi pretensiooniga pöördunud. «Riik on teinud kõik krundi erastamisega seotud otsused ja kui keegi üldse süüdi on, siis on see riik,» sõnas Ild.

Ta lisas, et Astlanda krunt on registreeritud ka kinnistuna.

Eelmisel aastal loovutas SRV Kinnisvara kolmandiku Astlanda kinnistule seatud hoonestusõigusest 5,1 miljoni krooni eest Eesti Hoiupangale.

Hoiupanga avalike suhete spetsialisti Erkki Peegli sõnul on pank maa ostnud heauskselt, mistõttu see probleem ei peaks puudutama Hoiupanka.

Raivo Tasso väitel keelas ülemnõukogu presiidium 1990. aastal tehingud riigivaraga, mille tagajärjel muutub objekti omandivorm. Omandireformi aluste seaduse rakendusotsus tunnistas Tasso sõnul kehtetuks kõik tehingud, mis eelnimetatud otsust rikuvad.

Linnavalitsus lubas oma 1991. aasta maikuu määrusega alustada ASil Astlanda ilma ehitusloa ja projektita ehituse ettevalmistustöödega. Ettevalmistustööde käigus lammutati aga ka naaberkruntidel asuvad õigusvastaselt võõrandatult hooned Kivilo krundil.

ASi Astlanda poolt 1991. aasta sügisel lammutatud hooned kompenseeris Tallinna linnavalitsus riigi arvel Kivilole 600 000 krooniga 1995. aastal.

Samas oli 1991. aasta septembris ülemnõukogu presiidium peatanud õigusvastaselt võõrandatud hoonete lammutamise kuni nende tagastamise küsimuse lahendamiseni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum