3 veebruar 1997

Riigiprokurör summutas Edgar Savisaare kriminaalasja

Ta lisas, et ühtegi võimalust riigiprokuröri määruse vaidlustamiseks aga pole. Hanseni sõnul on üks võimalusi Savisaare kriminaalasi taasalgatada siis, kui mõni pealtkuulatud poliitik jõuaks otsusele, et kõneluste salajase lindistamisega rikuti tema õigusi ja teeks kaitsepolitseile vastava avalduse.

Hanseni ütlusel hoidus oma seisukohast riigiprokuröri määruse seaduslikkuse kohta ka õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, kes ütles komisjonile, et üksikakti kommenteerimine ei kuulu tema pädevusse.

Vastavalt riigikogu otsusele lõpetab erikomisjon oma tegevuse 1. aprillil. Hanseni sõnul tuleb komisjon Savisaarega seotu juurde tagasi ainult siis, kui selgub uusi asjaolusid. Komisjoni ainsal aset leidnud kohtumisel väitis Savisaar, et ta midagi ei tea ja keeldub komisjoni küsimustele vastamast.

Savisaare suhtes 1996. aasta suvel algatatud kriminaalasjas süüdistas kaitsepolitsei Edgar Savisaart ja tema kaaslasi tahtlikus jälitustegevuses. Riigiprokurör Indrek Meelak piirdus oma määruses vaid tõdemusega, et valitsuse residentsis poliitikuid filminud turvafirma SIA töötaja Vladimir Kozlov ei olnud sinna sisenenud varjatult, tema sealolekust olid teadlikud nii Savisaar kui ka residentsi perenaine.

Suurem osa Meelaku põhjendustest puudutas jälitustoiminguid, millega rikutakse eraelu puutumatust.

Kuigi kaitsepolitsei ei olnud oma süüdistuses seda sätet maininud, kuulati kohtumisel viibinud poliitikud taas üle, pärides, kas jutt käis nende eraelust.

Vootele Hansen tunnistas, et komisjon küsis sellise lahknevuse põhjusi ka Meelakult, kes oli aga Hanseni sõnul piirdunud vaid väitega, et Kozlov ei sisenenud residentsi varjatult. «Kui me ütlesime, et ta sisenes ju varjatult nende suhtes, keda jälgiti, ütles tema, et jälitustegevuse seadus ei anna definitsiooni, mida tähendab varjatud sisenemine,» märkis Hansen.

«Seaduse järgi on varjatud sisenemine kuriteo obligatoorne tunnus ja karistatav on ettevalmistav tegevus info kogumiseks. Samas seadus ei ütle, kelle eest see peab olema varjatud,» lausus Meelak.

Ta lisas, et Kozlov võis ju teiste poliitikute suhtes residentsi varjatult siseneda, kuid seadus ei ütle selle kohta midagi. «Savisaarel puudus igasugune kohustus kokkukutsutud poliitikutele teatada, et ka Kozlov seal viibis,» lausus Meelak.

Küsimusele, kas vestluse salaja lindistamine ja videosse võtmine on tõlgendatav seaduserikkumisena, vastas Meelak, et see pole kindlasti seaduslik tegevus, kuid see ei tähenda veel kriminaalkuritegu. «Selle kvalifitseerimine kuriteona võib kõne alla tulla ainult teatud tingimustel,» lisas ta.

Hanseni ütlusel võis lindistuste helikvaliteedist järeldada, et valitsuse residentsi oli paigaldatud statsionaarne pealtkuulamismikrofon.

«Olen kinnitanud, et puuduvad tõendid sellise mikrofoni olemasolu kohta. Ja tõendite puudumist tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks,» lausus Meelak.

Vootele Hansen tunnistas, et komisjoni ette tekkis küsimus Savisaare ja Meelaku omavahelistest seostest. «Meie tähelepanu köitis Savisaare erakonnakaaslane Värner Lootsmann, kes nüüd Nõmme linnaosa vanemaks kinnitati. Ta oli enne presidendi kantselei majandusülem, kelle ajal tekkis suur puudujääk,» lausus Hansen. 1996. aasta suvel oli Lootsmann prokuratuuri majandusülem.

«Lootsmannil ei olnud ega saanudki olla mingit mõju minu otsusele. Pean selliseid süüdistusi selgelt pahatahtlikeks,» väitis Meelak.

Keskerakonnast lahku löönud arengupartei liige, kes soovis anonüümseks jääda, väitis, et Savisaar ja Meelak on seotud perekonna Oviir kaudu. Siiri Oviir on Savisaare lähedane võitluskaaslane, tema abikaasa Mihkel Oviir justiitsministeeriumi kantsler. Meelak eitas sellise suhete ahela olemasolu. «Savisaare ja lindiskandaali teemal pole ma rääkinud ei Mihkel ega ka Siiri Oviiriga. Ka pole kumbki neist püüdnud mind ses suhtes mõjutada,» väitis Meelak.

Hetkel kuum