• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • 07.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riiklik fond abistab Maapanka

Detsembris otsustas põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi nõukogu, et fond ostab 25 miljoni krooni eest Maapanga aktsiaid. Fondi nõukogu esimees, põllumajandusminister Ilmar Mändmets põhjendab võimalikku aktsiaostu: «Tervikuna oleks hea, kui sellise küllaltki mahuka raha vahendaja üle oleks meil aktsionärina kontroll ning me saaks sekkuda panga töösse.»
Samas lisab Mändmets, et initsiatiiv fondi asumiseks panga aktsionäriks tuli eelmise aasta lõpul Maapanga poolt. Maapanga kaudu oli fond aasta alguse seisuga välja laenanud ligi poole oma 365 miljoni kroonisest laenuportfellist.
Rahandusminister ja fondi nõukogu aseesimees Mart Opmann räägib, et fondi Maapanga omanikeringis osalemise põhjus on panga filiaalidevõrgu olemasolu maapiirkondades. Teise põhjusena toob rahandusminister panga laenuportfellis maaeluga seotud laenude suure osakaalu. Minister ise detsembris toimunud fondi nõukogu koosolekul ei osalenud, vaid jättis sinna oma otsust pooldava sõna.
Kohe pärast aktsiaostule põhjenduste esitamist möönab aga Opmann, et kui Maapanga aktsiate ostmist oleks arutatud valitsuses, oleks vastus olnud eitav.
Mart Opmann ei kinnita kuuldusi, nagu oleks fondi poolt Maapanga aktsiate ostmine valitsuse poolt toetatud panga saneerimise programmi osa.
Maapanga hetkeolukorda keskpanga vaatevinklist kirjeldab Kaja Kell Eesti Pangast: «Me ei näe, et Maapangal oleks mingeid raskusi.»
Hoopis teistsugune on aga fondi nõukogu teise liikme Jaanus Männiku põhjendus aktsiaostule. Tema sõnul on ostu põhjuseks just probleemid Maapanga aktsiakapitaliga. Täpsustavatest kommentaaridest ta loobub.
Eesti Maapanga aktsionäride üldkoosolek otsustas 12. detsembril toimunud üldkoosolekul panga omaaktsiate maha kandmiseks vähendada aktsiakapitali 16,5 miljoni krooni võrra. Koosolek toimus samal päeval kui fondi nõukogu istung, kus otsustati aktsiaid osta.
Maaelu krediteerimise fond on andnud Maapangale pikaajalist laenu, millest 25 miljonit krooni vormistati eelmise aasta kevadel allutatud võlakohustusteks. Allutatud võlakohustuste alla saab pank kanda laenud, mille tähtaeg on pikem kui viis aastat. Maapangale oli see kasulik seetõttu, et nii suurenes 25 miljoni krooni võrra panga omakapital.
Kevadel toimunud Maapanga auditeerimise käigus selgus, et nelja panga liitumisega tekkinud Maapanga kahjum oli 27 miljonit krooni. Pärast miljonite mahakandmist omakapitalist langes viimane 53 miljoni kroonini, ohtu sattus Eesti Panga poolesaja miljoni kroonise omakapitali nõude täitmine. Seega tuli maaelu krediteerimise fondi poolt antud veerandsaja miljoniline allutatud kohustustesse kirjutatud laen panga jaoks väga sobival ajal.
Maapanga aktsiakapitali on tänaseks tõstetud ilma fondi abita 72,2 miljoni kroonini. Pank ootab peale maaelu krediteerimise fondi uueks aktsionäriks ka Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanka (EBRD), kes teeb oma otsuse pärast 14. veebruari, mil valmib panga eelmise aasta audit.
Ilmar Mändmets räägib, et maaelu krediteerimise fond otsustab aktsiaostu lõplikult alles pärast EBRD vastavat otsust. Maapanga juhatuse esimees Malle Eenmaa loodab, et fondi nõukogu kiidab aktsiate märkimise heaks nõukogu järgmisel istungil, mis toimub 13. veebruaril.
Eelmise aasta lõpus fondi tegevust üle vaadanud riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs aga küsib: «Kas maaelu edendamiseks ette nähtud laenuraha on õige panga aktsiate alla kinni panna?»
Peakontrolör juhib tähelepanu asjaolule, et kui fond tahab paigutada Maapanka 25 miljonit krooni, siis investeerib ta enam kui 10 protsenti oma vahendeist madala likviidsusega väärtpaberitesse, mida vajaduse korral on raske maha müüa.
Samal ajal pole veel selge, millise raha eest fond kavatseb panga aktsiaid osta. Panga sooviks oli, et fond paneks panga aktsiatesse 25 miljonit krooni. Mändmets rõhutab, et aktsiaid ostetakse pangas olevate allutatud võlakohustuste arvel.
Olav Lüüs nendib, et fondi nõukogu detsembris tehtud otsuse üks punkt käsitleb pangas olevate allutatud võlakohustuste intressi tõstmist. Ning otsuse teise punkti järgi otsustab nõukogu 25 miljoni krooni eest osta Maapanga aktsiaid. «Seega läheks panga omakapitali kokku 50 miljonit krooni,» teeb Lüüs liitmistehte.
Peakontrolöri sõnul tõstatab fondi soov osta Maapanga aktsiaid vajaduse täpselt sätestada, kui suur peaks olema nende vahendite osakaal, mis fondi põhikirja tsiteerides lähevad «muudeks finantstehinguteks fondi vahendite suurendamise eesmärgil».
Praegu veel projekti kujul ja valitsuses kinnitamata fondi uues põhikirjas on ette nähtud piirang, et fond tohib peale laenutegevuse, käenduse ja kapitalitoetuse paigutada investeeringuteks 25%. Lüüli fondi tegevdirektori asetäitja Lüüli Kärneri sõnul uus põhikiri ei määratle, kuhu võib fond vahendeid rahateenimise eesmärgil paigutada.
Maaelu krediteerimise fond ise laenu ei anna, laenusaamist vahendavad 7 panka, kes võtavad enda kanda ka riski. Pangapoolse teenustasu suurus on umbes 5% laenusummast. Fondi tegevdirektori asetäitja Lüüli Kärneri sõnul on fondist antud laenudest probleeme vaid umbes miljoni krooni tagasisaamisega.
Fondi tegevdirektor Margus Veskimäe räägib, et fond on võtnud mõnedel juhtudel enda kanda kuni poole laenuriskist. Enamasti on Kärneri sõnul käendamise põhjuseks panga jaoks ebapiisavad tagatised.
Fondi põhikiri ei näe ette tegevdirektorile õigust otsustada ainuisikuliselt väljastatavate laenuriskide võtmise üle. Kuid kuni miljoni krooni suuruste laenude puhul on fondi tegevdirektor selliseid otsuseid vastu võtnud. Äripäeva andmetel on sellise skeemi kohaselt fond andnud laenu ka ühele fondi nõukogu liikmetest.
Jaanus Männik räägib, et tema ei ole nõukogu liikmele antud laenust midagi kuulnud. «Kui kõik toimus seaduste järele, ei ole selles midagi halba, aga see asi tahab uurimist,» lausub Männik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 15:18
Las me korraldame sinu peo! UMA, Lore ja Lessner Noblessneris pakuvad maitsvat toitu ja vinget meelelahutust
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele