11 veebruar 1997

Vaidlus salapakettide üle

Kaarepere kaitsja vandeadvokaat Simon Levin ütles, et seaduse kohaselt peavad kõik kriminaalasjas tõenditena käsitatavad materjalid olema toimikus loetletud ja nummerdatud. Esmaspäeval kohtutoimikute vahelt välja pudenenud viies ümbrikus olevatele dokumentidele aga mingit viidet polnud.

Levin sõnas, et kaitsepolitsei uurija oli ligi aasta tagasi viidanud mingitele dokumentidele, mis aga uurija tookordsel kinnitusel mingit tähtsust ei omanud ja endas tõendusmaterjali ei sisaldanud. Nüüd aga ilmnes, et nende hulgas oli uurija kinnitusele vaatamata materjale, mis on tähtsad ja koguni kummutavad Kaarepere süüd, lausus vandeadvokaat. Kõige kummalisem oli aga Levini sõnul see, et ümbrikes sisaldunud materjalide hulgas oli ka dokumente, mille väljanõudmist nad olid Kaarepere huvides ise kavatsenud taotleda.

Kohtus selgus, et nn salapakettide sisuga polnud tutvunud ka riiklik süüdistaja Marge Püss, kes analoogselt Kaarepere ja Arhipovi kaitsjatega esitas samuti taotluse saata kriminaalasi täiendavale eeluurimisele.

Kohtuprotsessil avaldati kahtlust, et toimikumaterjalide loetellu tekkinud rida «viis lisatud plastikpaketti» on trükitud alles pärast seda, kui kaitsjad olid andnud oma allkirja toimiku matrejalidega tutvumise kohta. Avastatud dokumentide hulgas on mitmeid panga nõukogu ja juhatuse otsuseid.

Süüdistuskokkuvõtte kinnitanud riigiprokuröri asetäitja Alar Kirs ütles, et oli kriminaalasja ette valmistanud kaitsepolitsei uurija Koit Annama välja kutsunud ning palunud tal esitada seletuskirja. Uurija oli Kirsile öelnud, et ümbrikes olevat põhiliselt raamatupidamisdokumendid, millel pole selles kriminaalasjas mingit tähtsust ja millele pole süüdistuskokkuvõttes kordagi viidatud.

Kaarepere ja Arhipovi kaitsjad kordasid eile novembris esitatud taotlust saata kriminaalasi täiendavale eeluurimisele selle puudulikkuse tõttu. Tartu linnakohus võtab taotluste suhtes seisukoha täna.

Hetkel kuum