Ajakirjanduses avaldati pärast Hansapanga teadet deposiitidelt makstava intressimäära pooleprotsendilise tõstmise võrra arvamust, et sellisele käitumisele võib järgneda ka laenuintresside tõus.
Hansapanga intressitoodete ja finantsriskide osakonna juhataja Erki Raasuke põhjendas deposiititelt makstava intressi tõstmist sellega, et turu nõudlus raha järele on suurem kui raha pakkumine.
Koka hinnangul võib hoiuste pealt makstava intressi tõus tähendada perspektiivis laenuintresside langemist. «Rahamassi suurenemine tähendab intresside langemist,» põhjendas Kokk.
Kuna suuremalt rahahulgalt on võimalik võtta väiksemat marginaali, võib laenuintresside langussuund olla vaatamata hoiuste intresside tõusule olla Aavo Koka hinnangul täiesti reaalne.
Kõrgema kommertskooli õppejõud Hardo Pajula ütles, et pikaajalises perspektiivis peavad nii deposiitide kui ka laenuintressid hakkama tõusma, kuna väliskapitali sissevool Eestisse väheneb ja maksebilansi reservid vähenevad.
Maksebilansi reservide vähenemine 1996. aasta lõpus tähendab Pajula sõnul seda, et Eesti Panga reservid vähenevad ning väheneb ka ringluses oleva sularaha hulk. Pajula sõnul väheneb ka rahamass, kuid nõudmine raha järele on endiselt suur, mistõttu deposiitide intressid tõusevad.
Aavo Kokk märkis, et tema hinnangul on laenuintresside tõstmine pankade poolt kaheldav, kuna laenuintressi tõstmisel peaksid seda tegema ka teised pangad. Konkurents pankade vahel vähendab seega laenuintresside võimalikku tõusu.
Laenuintressid on Pajula sõnul endiselt madalad, kuna pankadevahelise konkurentsi tõttu hoiavad juhtivad tegijad intresse madalal. Samuti suudavad laenuintresse all hoida väärtpaberitehingutest teenitud suured kasumid.
Peaministri majandusnõunik Ardo Hansson ütles, et jaanuaris langes Eesti krooni baasraha hulk 9 protsenti, mis on suurim langus viimaste aastate jooksul. Baasraha hulga languse ja sellega kaasneva rahamassi hulga vähenemise tõttu tõusevad lühiajaliste deposiitide hinnad.
Hanssoni sõnul peab tõsisemate järelduste tegemiseks vaatlema pikemat perioodi kui üks kuu. Hansson prognoosis, et lähiajal läheb olukord krediiditurul pingelisemaks, kuna lühiajalised intressid tõusevad ja inflatsioon langeb. Neid firmasid, kes on äristrateegia ehitanud kiirele tulude kasvule, võivad oodata üllatused, lisas ta.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.