• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • 25.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ants Saks laveerib turbaväljadel

Turbakombinaadi juhatuse esimees eitab oma osalust firma omanike ringis

Oru kombinaadi erastaja esitas meile läbirääkimistel andmed, et Ants Saks on ASi Mikskaar üks aktsionäre, ütles erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet. «Andmete tõepärasuses polnud põhjust kahelda,» kinnitas ta. Sarneti väitel jaotusid Mikskaare aktsiad sel ajal võrdselt Ants Saksa, Riho ja Sulev Alase ning Janno Luurmehe vahel.
«Mina pole kunagi Mikskaare osanik olnud,» ütles Ants Saks, kes on samas turbakombinaadi juhatuse esi-mees. Tema väitel on ainus seos tema ja Mikskaare vahel kõrvuti toad sotsiaalministeeriumi hoones Tallinnas Gonsiori tänaval. «Omanikega oli juttu, et kui tehas tööle saab, saan mina 15 protsenti aktsiatest,» täiendas Saks.
Krediidiinfo ASi andmetel on ühe miljoni kroonise aktsiakapitaliga Mikskaare ainuomanik Riho Alas, tema isa Sulev Alas on firma tegevdirektor.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Janno Luurmees tegeleb ettevõttes ekspordiküsimustega.
Ants Saks oli enne Tootsi, Sangla ja Oru kombinaatide erastamist kõigi kolme firma juhatuste esimees.
Sarneti sõnul kummitas Oru tehast pankrotioht juba kaks aastat tagasi erastamise eel. «Võlg oli nii suur, et erastamata oleks ta pankrotti läinud,» ütles Sarnet. 1994. aasta detsembris ühe krooni eest Oru erastanud AS Mikskaar sai kaasa ettevõtte bilansis kajastunud võla 10,6 miljonit krooni. «Ostja väitel oli võlg oluliselt suurem, mis on tekitanud tõsiseid vaidlusi,» tähendas Sarnet.
Oru kombinaadi pankrot saabus sel talvel, kui ettevõtte võlg oli kasvanud juba üle 30 miljoni krooni. Väino Sarneti kinnitusel viisid Oru pankrotini liigsuur töötajate arv, asula kütmise kohustus ning võlg ja üha kasvavad intressid. «Omanik pidanuks investeerima rohkem, aga täiendavaid investeeringuid ei tehtud,» märkis ta.
Ants Saks kinnitas, et kombinaat oli pidevas rahapuuduses. «Ükski pank ei olnud võlakoormat teades nõus laenu andma,» selgitas ta. Samas märkis Saks, et elektrivõla ostis ära Talinvest, kes on ka 14,5 miljoni kroonise võlaga kombinaadi suurim võlausaldaja. Talinvesti tegevdirektor on Ants Saksa poeg Peeter Saks.
«Kus on probleem, sealt kaob Ants Saks õigel ajal, see on tema haruldane osavus,» nentis ASi Biomix tegevdirektor Urmas Reintam.
Samaaegselt Oru tehase juhtimisega tegeles Ants Saks aktiivselt saksa suurtöösturi Helmut Aurenzi huvide esindamisega Eestis.
Aurenz-grupi esindajad käisid Saksa meenutusel 1992. aastal eesmärgiga osta oma turbaraba. «Maaküsimuse lahendamine võttis kaks aastat tõsist tööd,» märkis Saks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskkonnaminister Villu Reiljan kinnitas, et saksa firma maaküsimuse lahenemine kiirenes pärast peaminister Tiit Vähi naasmist aasta eest Davosi foorumilt. «Teda suruti seal päris kõvasti,» kommenteeris Reiljan. «Maa eest peab Tiit Vähit küll kõvasti kiitma,» lisas Ants Saks.
Eelmise aasta juulis sai Aurenzi Eesti firma ASB- Greenworld Eesti AS keskkonnaministeeriumilt 25 aastaks rendile 500 hektarit raba Pärnumaal. Leping on kutsunud esile ülejäänud turbatootjate pahameele, sest kõigi konkurentide rendilepingud lõpevad selle aastaga. «Sauga on asendi poolest parim raba, sest sadamani on vaid kümme kilomeetrit,» selgitas Saks.
Eestisse toob Aurenz vastutasuks 36 miljoni kroonise investeeringu mullatehase ehitamiseks, lisas ta. Saksamaa firmale esimese proovipartii -- neli-viis laevatäit turvast -- saatis Eestist AS Mikskaar.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele