• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,44%38 603,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 2251,44%38 603,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,69
  • 26.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pankroti algatamine raskeneb

Küsimustele vastab pankrotihaldurite koja esimees Maire Arm

Pankrotihaldurite koja nimel võin öelda, et me üldiselt oleme seadusega rahul.
Tundub, et seaduses on pisut rohkem kaitstud võlgniku huve. Teatud juhtudel ei saa pankrotimenetlust algatada. See probleem tekib just väikeste firmade puhul.
Üldse on selle seadusega püütud vähendada pankrotimenetluse kulusid. Osa tuleb halduril omast taskust arvestada ja haldur vastutab ka põhjendamatute kulutuste eest. See on loomulik, et kulutusi tuleb teha otstarbekalt. Kuid kulutuste kokkuhoiuga liiale minnes muutub protsess põhjendamatult kiireks ja pankrot võidakse viia läbi pinnapealselt.
Lõpuks võib see viia selleni, et soovitakse varast ruttu lahti saada, mitte pankroti põhjuseid välja tuua, sest see tooks kaasa lisakulutusi. Pankroti põhjuste analüüs eeldab ju ekspertide kaasamist, mis on kulukas. See on jällegi kasulik võlgnikule ja mitte võlausaldajatele.
Uus pankrotiseadus määrab täpselt, mis summast alates saab pankrotimenetlust algatada. Kohus pankrotimenetlust ei algata, kui pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 100 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 10 000 krooni ja teiste juriidiliste või füüsiliste isikute puhul 5000 krooni.
See ei rakendu aga enne 1999. aasta 1. septembrit. Kuni sinnani võib nõue olla aktsiaseltsi suhtes 25 000 krooni, osaühingu, täisühingu ja usaldusühingu puhul 5000 krooni.
Nende puhul jääb tavaline hagimenetlus ja täitevmenetlus. Võlgnikud ei pea samas kartma, et väikseid võlgu peaks pankrotihirmus maksma. See võib tekitada aga väikestele firmadele kui võlausaldajatele probleeme.
Võlanõude suuruse arvestamine oli töösturite ettepanek, kes tahtsid ära hoida väikestel nõuetel põhinevad pankrotid.
Varem algas pankrotimenetlus hetkest, kui pankrotiavaldus oli laekunud kohtusse. Nüüd algatab kohus menetluse määrusega.
Kohus võib ka menetlust mitte algatada. Kohus ei algata pankrotimenetlust, kui pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis pole selge. Varem pidi ajutine haldur tegema kohtule ettepaneku mitte pankrotti välja kuulutada.
Haldurite töökoormus sellega väheneb, sest ülearused vaidlused langevad ära.
Uue seaduse järgi on kohtul õigus nõuda kohtudeposiiti teatud summale pankrotiavalduse esitajalt. Sellega kaetakse ajutise halduri kulutused. Kui raha on kohtudeposiiti kandmata, on kohtul õigus mitte algatada pankrotti. Summa suurust pole paika pandud, see makstakse n-ö omal äranägemisel.
Abilisteks võivad olla valvurid, audiitorid, kes iganes -- nii et haldur jääks ise pankrotti, kui neile kõigile maksab. Eelnõu arutelu käigus tehti abide ja ekspertide vahe selgeks. Oma esindajale või abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvel vastavalt kokkuleppele. Esindajatele võib teatud juhtudel pankrotitoimkonna otsustusel maksta tasu pankrotimenetluse kuludest. Näiteks suured ja spetsiifilised pankrotimenetlused. Seadusse on toodud ka toimkonna vastutus, kes vastutab solidaarselt halduriga põhjendamatute kulutuste eest.
Igal juhul tuleb midagi päästa, kui see õnnestub. See on kooskõlas üldise suunaga, sest ära on kadunud igasugused prooviärimehed ja riiulifirmad ja nendega seotud pankrotid. On loomulik, et pankrotiga peab kaasnema saneerimine. Siiani on tervendamist suhteliselt vähe rakendatud. Selle üle otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Eraldi peatükki seaduses saneerimise kohta pole, aga sellest räägitakse kompromissvariantide ja tervendamise juures.
Mina olen jätkanud kahel korral firmaga tegevust: väikeses mahus, paralleelselt vara müües. Vahel on otstarbekas mingil määral tegevust jätkata, et saavutada kasulikumat varade müümist. Aga see, et ettevõte jätkaks tegevust pärast müüki, et müüdaks tervendatud ettevõte -- neid juhtumeid on vähe. Ma ei ole kuulnud ka sellisest pankroti lõppemisest, kus ettevõte suudab võlausaldajate nõuded täielikult rahuldada ja jätkab samal ajal hoogsalt tegevust. Aga majanduse arenguga võib hakata selliseid asju juhtuma.
Kindlasti selliseid juhtumeid on. Seadus ei tee vahet, kes pankroti välja kuulutab ja ei kirjuta ka midagi ette vara ostjatele. Kui pankrotistunud firma omaniku lähikondne ostab vara ära -- no mis seal siis ikka, kui ta pakub selle eest korralikku hinda. See on selline kuidas-võtta-küsimus. Kui selles piirkonnas keegi teine ei tegele selle alaga ja keegi teine osta ei taha?
Alati mängivad siin kaasa nüansid.
Haldur kaitseb mõlema poole huvisid, see on üks tema kohustusi. Seadus jätab kohtule õiguse määrata uus pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur, kui nad on jätnud oma kohustused täitmata. Varasemas seaduses olid need ülesanded ebamäärased -- öeldi lihtsalt, et kui haldur ei tule ülesannete täitmisega toime.
Honorarid lükkusid teisest järgust (kus oli palk ja jm töötasud -- toim.) viiendasse järku.
Suurim muudatus on kommertspandiga seotud, mis on lükatud tahapoole, viiendasse järku. Aga see rakendub alles 2000. aasta 1. jaanuaril.
Haldurid tegid ettepaneku maksuvõlad võrdsustada muude võlgadega (need on kolmandas järgus), aga seda ei võetud arvesse. Riigi eelisseisund jäi püsima.
Varem ei pidanud teatama pandiga tagatud nõudest, kuna eelisseisundi tõttu pidi seda niikuinii arvestama. See tekitas vahel segadusi. Nüüd on sedasi sätestatud, et ka pandiomanik peab nõudest kindla aja jooksul teatama.
Varem lõpetas selle jaotusettepanek, mida oli võimalik väga ruttu kinnitada. See ei tähenda, et vara müügid lõppenud oleks.
Nüüd esitatakse aruanne kohtule siis, kui on juba väljamaksed tehtud ja kui on reaalne pankrotimenetluse lõpp. See on võlausaldajatele palju parem, võrreldes varasemaga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.10.24, 11:27
Advokaadibüroo TARK: andmete turvalisuse tagamiseks on vaja professionaalset abi
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele