Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli suurem osa õpilasi sealt juba lahkunud teistesse õppeasutustesse. Ainult Kiir keksis veel mööda koridori ja kinnitas, et tema nii loll küll ei ole, et õpetaja Lauri juurest Lible asutatud majanduskõrgkooli läheb. Pealegi ei suutvat tema rätsepast isa nii palju raha välja panna, kui see isehakanud koolidirektor Lible nõuab. Köstri instituudis pidi asi olema aga sootuks hull -- see muidu nii jumalakartlik inimene kasseerib õppemaksu dollarites ja sunnib õpilasi loengutel kuulama saksa parunivõsukesi.
Nii võiks iseloomustada tuntud rahvakirjanikku Oskar Lutsu parafraseerides olukorda, mis on kujunenud Eesti erakõrgkoolide turul, kus konkurentsis püsimiseks ja majanduslikku kasu taga ajades pruugitakse võtteid, mis meie mitmesaja-aastasele kooliloole kuidagi au ei tee.
Äripäeva arvates on mõne erakõrgkooli juhid minetanud oma peamise eesmärgi anda noortele inimestele tänapäeva nõuetele vastav haridus. Selle asemel on astutud üliõpilastega manipuleerimise ja kuldvasika kummardamise libedale teele. Kusjuures haridusministeeriumi ametnikud vaatavad seda kõike rahumeeli pealt, ega tee katsetki asjasse selgust tuua.
Pole kellegi saladus, et erakõrgkooli puhul on lisaks hariduse andmisele tegemist ka puht äriga. Üliõpilased peavad oma koolitamise eest tasuma õppemaksuna tuhandeid kroone semestris. Mitmesajaliikmelise üliõpilaskonna puhul annab see kooli käsutusse sadu tuhandeid kuni miljoneid kroone vaba raha, mida ei pea kohe kulutama õppejõudude tasustamiseks, üüride maksmiseks ja õppevahendite ostmiseks, vaid võib pööritada oma erahuvides.
Siit algavad kiusatused, mis sunnivad koolifunktsionääre lõhkuma seniseid erakõrgkoole, nagu juhtus I Studiumiga, mida rappis majandusõiguse ja -poliitika instituut, või Lexiga, kelle tudengid meelitas üle Veritas. Pirukas, mida saab üliõpilasi pügades küpsetada, on ju õige isuäratav. Üliõpilased aga, kes teadmatusest raiskavad raha ja aega, saavad koolituse kvaliteeti hinnata alles tagantjärele, pärast kooli lõpetamist. Ent siis pole kellelgi aega oma poolikus hariduses süüdi olevaid õppejõude jahtida.
Muidugi on erakõrgkoolide tekkimisel ka positiivne pool. Tekib normaalne konkurents kõrgkoolide vahel ja alternatiiv riiklikule kõrgharidusele. Paljud noored, kes riigiülikoolide tasemeni ei küüni, saavad ennast aastaid harida enamasti vanemate raha eest erakoolides, hoidudes nõnda sihitust triivimisest tööjõuturul.
Ainult et erakõrgkoolide asutamine peaks olema haridusministeeriumi valvsa pilgu all, kes määraks konkreetsed alused, mille järgi kooli avamisel ja tegutsemisel peaks kooliomanikud toimima õpilasekeskselt, mitte võimu ja raha taga ajades. Senine praktika, kus üliõpilased tormavad vanemate rahaga mullikakarjana pedagoogide sabas ühest koolihoovist teise, viib kõrghariduse devalveerumiseni. Sellest peaksid endale eriti aru andma need õppejõud, kes peale riigikooli käivad noolimas ka erakoolide palgaraha.
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
5
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
6
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Tagasi Äripäeva esilehele