«Ma olen sel teemal Lellepiga korduvalt vestelnud,» sõnas Opmann. «Mis kaalutlustel ta Ühispanga kasuks otsustas, ma ei tea öelda.»
Opmann tunnistas, et kuna Ühispangas hoitakse enamikku riigi raha, ei teinud Lellep just kõige paremat valikut.
Ootused Ühispanga aktsiate kursitõusu suhtes olid väga selged just mullu aprillis-mais, kui Lellep aktsiad ostis ja majanduslikult mõtleva inimesena ei saa seda talle pahaks panna, rääkis Opmann. «Lellep tuli tagasi USAst, kus ta kaks aastat töötas rahvusvahelise valuutafondi juures. Oli päris loogiline, et majanduslikult mõtlev inimene valib, kuidas tekkinud sääste paremini investeerida,» lisas Opmann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigieelarve raha pankade vahel paigutada aitav rahandusministeeriumi kantsler Agu Lellep ostis 1996. a aprillis optsiooniga 30 000 Ühispanga aktsiat, saades need kätte 84 900 krooni võrra turuhinnast odavamalt.
31. jaanuari lõpu seisuga oli Ühispangas ja temaga liitunud PEPis kokku üle kahe kolmandiku ehk ligi 800 mln kr keskvalitsuse vahendeid.
Opmanni sõnul näitab rahandusministeeriumi analüüs riigi raha paigutuse kohta, et üheski pangas pole riigi raha hulk nii oluliselt vähenenud kui Ühispangas. Viimase poole aasta jooksul on riigi raha hulk Ühispangas tema sõnul vähenenud 17% võrra.
Rahandusministeerium kavatseb sügisel valitsusele esitada väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega teatud määral kitsendatakse riigiametnike õigusi aktsiate omandamisel.