Soome estofiil Martti Asunmaa pole mitme aasta vältel loobunud ulmelisest kinnisideest rajada Helsingi ja Tallinna vahele raudteetunnel. Juba 1993. aastal kirjutas Äripäev Soome kommunaaltehnika päeval tutvustatud kavast, mis nägi ette merealuse 84 kilomeetri pikkuse raudteetunneli ehitamist.
Oluline pole tunneli orienteeruv hind, 21,5 miljardit Eesti krooni, sest tasuva idee korral pole rahastajatest puudus.
Tuhat küsimust tekitab aga selle otstarve. Avamise aastal, 2007, ulatuks liiklus tunnelis kuue-seitsme miljoni inimeseni ja kahe miljoni tonni kaubaveoni. Aastaks 2020 need arvud kahekordistuksid. Mille arvel selline läbilaskevõime tekib? Tundub, et Eesti ja Soome vaheline kaubavahetus ja turism seda välja ei kanna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eriti ei tasu loota ka Euroopast tuleva kaubavahetuse suurenemisele, sest peale Soome pole kaupa kusagile saata. Võiks ju mõelda transiidile Euroopa--Eesti--Soome--Rootsi. Samas rajatakse praegu Taani ja Rootsi vahele nii tunnelit kui silda, sealtkaudu pääseb Rootsi märksa soodsamalt.
Raudteetunneli projekt toob silme ette ühe teise Tallinnaga seotud ulmeprojekti, mis on kinnisideeks inglasele John Slade'ile. Viru hotelli tagasihoidlikus numbritoas elanud Slade oli kõik seinad täis riputanud viie miljardi kroonise maksumusega äri- ja puhkekeskuse eskiise. Kui möödunud aastal selgus, et keskuseks planeeritud sadama piirkonna sai konkursi kaudu hoopis teine firma, jäi Slade kahtlaselt kuss. Kas loobus oma plaanist või on see vaid hingetõmbeaeg enne järgmisi plaane?
Igatahes pole Tallinna ja Helsingi vahet kurseerivatel laevafirmadel veel põhjust hirmu tunda ja pankrotti karta. Raudteetunnel on veel unenägu.