12 märts 1997

Väikeasulad virelevad

«Tänavu saavad suuremat toetust ja investeeringuabi vaid kõige suuremas kriisiohus olevad asulad,» märgib riikliku monofunktsionaalsete asulate programmi juht Sirje Põder.

Tänavu on selleks eraldatav raha neli miljonit krooni.

«Saame abivajajaid ka mõnda teise fondi suunata, näiteks regionaallaene antakse tänavu välja 12 miljoni krooni suuruses summas,» lisab Põder.

«Väike asula ei saagi olla eriti polüfunktsionaalne,» põhjendab Põder väikeasulate vähest majandusaktiivsust.

«Meie seadsime monofunkt- sionaalsete asulate nimekirja koostamisel lähtepunktiks ligikaudu tuhande elaniku piiri.»

Eelmisel aastal võisid riigilt toetust taotleda üksikisikud, mittetulundusühingud, kohalikud omavalitsused ja eraettevõtjad.

Tagastamatu riikliku toetuse saamiseks tuli esitada põhjalik projekt, kus pidi näidatud olema raha kasutamise eesmärk, selle tähtsus antud piirkonnale, investeeringute efektiivsus jms. Eelmisel aastal rahastati 19 projekti kümnes väikeasulas kogusummas 3,83 miljonit krooni. Raha anti kuni 75 protsendi ulatuses küsitust.

Üks monofuntsionaalsete asulate grupi liige, Koeru asula, meenutab nukralt kunagise autoremonditehase hiilgust. Ülemnõukogu autopargi remondiga tegelenud ettevõttes töötas tollal 180 inimest.

Praegu, mil firma järglane AS Koeru Tehas Metallmex on pankrotis, mille menetlemine käib, töötab seal 20 inimest. «Teeme väikebussidele sisustust, polsterdame ja paneme istmed,» räägib üks firma töötaja.

Koeru vald on tema sõnade kohaselt Järvamaal töötuse tasemelt 2.-3. kohal.

Oleks tellimusi rohkem, saaks inimesi tööle võtta, avaldab töötaja arvamust. Seni on Koerus aga enamasti tühjalt seisvad tootmishooned. «Neile tuleks leida ostja, kes siis seal mingitsugust ettevõtlust suudab arendada,» rääkis töötaja ja uskus, et ju suvel keegi tuleb. «Üks mees on siin käinud igaljuhul maad kuulamas,» sõnab ta lõpuks.

Kunagine RAS Rakke Lubjatehas oli tükk aega erastamisjääkide nimekirjas ja paistis, et veel üheksakümnendate alguses sajale inimesel tööd andnud tehas jääbki müümata.

Ettevõte, mille tootmismahud olid ehitades planeeritud NSV Liidu lääneosa vajaduste katmiseks, ei olnud Venemaa ekspordi kadumisel enam kuigi ahvatlev.

Möödunud aasta aprillis ostis AS Kivilõvi kolme miljoni krooni eest kogu lubjatehase ning erastamislepingu kohaselt investeerib Kivilõvi sinna kuus miljonit krooni.

Rakke lubjatehases töötab praegu ca 65 inimest. See on isegi veidi rohkem, kui algselt plaanisime, märgib tehase direktor Ants Hõbemägi.

Ta teatab, et firmal läheb igati normaalselt ja võib-olla tulevikus võetakse inimesi ka juurde. Kuid kindlasti ei saa töötajaid olema nii palju kui varem, on Hõbemägi veendunud. Lubjatehas on Rakke suurim tööandja, tehase möödunudaastane käive oli umbes 7 miljonit krooni, tehas töötas väikese kahjumiga. Sellelt aastalt loodab lubjatehas ligi 20 miljoni kroonist käivet.

ASi Kunda Nordic Tsement on Kunda linna ainus tõsine suurettevõte. Firmas töötab 585 inimest.

Tegevdirektor Jan Owren räägib, et tõenäoliselt tuleb inimesi koondada nendest töölõikudest, kuhu on tootmise automatiseerimiseks investeeritud. «Sel aastal koondame ehk umbes 40 inimest,» sõnas Owren.

Ta märgib, et mingeid väga dramaatilisi muutusi firma lähiajal tootmises või personalipoliitikas kindlasti ei plaani.

Need, kes sel aastal koondatakse, saavad töö kas mõnes Kunda transpordifirmas või Kunda sadamas, on ta veendunud.

Owren räägib samas, et ehkki firmasse on tehtud investeeringuid ja praegu käib tootmine täismahus, võib oluliseks firma käekäigu mõjutajaks saada energiahindade muutumine. 45% Kunda tehase toodangu omahinnast on moodustab energia hind.

Kui elektri või põlevkivi hind peaks suure hüppega tõusma, siis see lööb firma tulevikuplaanid küll sassi ning eks siis tuleb teatud muutusi ettevõttes teha, lausub Owren.

Järvakandis pankrotistunud lehtklaasitehase GGI Eesti tervikvara pannakse lähiajal müüki. Ettevõte seiskus juba 1995. aasta lõpus.

«Möödunud aastal maksis ettevõte oma töötajaile veel mingit palka, nüüd jääb 160 inimest päris tööta,» ütleb Järvakandi alevivanem Ahti Arak. Tema sõnul on valitsuse poolt eraldatud neli miljonit krooni kõigi monofunktsionaalsete asulate arendamiseks sellel aastal väike summa, ka juhul, kui Eestis oleks vaid paar sarnast asulat.

Kolmandik Järvakandis makstavast üksikisiku tulumaksust tuli varem lehtklaasitehasest. Alevit on hetkeraskustest aidanud üle saada rahandusministeerium, kes eraldas Järvakandi eelarvesse avansilise abi.

Eelmisel aastal sai riikliku monofunktsionaalsete asulate programmi raames suurima rahalise toetuse Tootsis tegutsev AS Aest. Alltöövõtu korras Soomele rõivaid õmblev firma sai riigilt 700 000 krooni õmblustsehhi rajamiseks ja õmblusmasinate ostmiseks.

19 töötajaga firma on praeguseks oma uue tsehhi majakarbi valmis saanud ja tahab aasta lõpus seal tootma hakata.

«AS Tootsi Turvas ütles meile ruumide rendilepingu üles ja kuna asulas vabu hooneid pole, olime sunnitud uue õmblustöökoja ehitama,» räägib ASi Aest juhatuse esimees Endel Tamm. Tema sõnul oli asula suurim tööandja Tootsi Turvas varem kolmandiku õmblusettevõtte aktsiate omanik.

«Ühispank lubas meile laenu anda pärast seda, kui oleme riigilt toetust saanud, aga ei andnud,» jätkab Tamm. Hoiupank on lubanud ettevõttele taotletud 500 000 krooni asemel 200 000 krooni siiski anda. Ettevõtet ei toetanud ka väikeettevõtluse krediteerimise fond.

Ettevõtlikud inimesed võivad kriisipiirkonnas asuva firma käivitamiseks abi taotleda erinevatest fondidest ja abiprogrammide kaudu. Äriplaani koostamist hõlbustavad odav tööjõud, madal ruumide rent ja enamasti energeetiliste võimaluste olemasolu.

Järvakandis asuv AS Holzmann-Puit sai eelmise aasta lõpus riigilt pool miljonit krooni tagastamatut abi. Selle raha eest soojustas puidutöötlemisettevõte 90 meetri pikkuse ja 7 meetri kõrguse liimpuidutsehhi ning automatiseeris katlamaja.

«Kuna me ei kasutanud ehitusfirmade teenuseid, saime selle raha eest teha hoopis rohkem, kui esialgu arvasime,» märgib ASi Holzmann-Puit direktor Märdi Väljamäe. Tema sõnul võimaldab riiklik abi senise 20 inimese asemel tööd anda poole suuremale töötajaskonnale.

Aseris avatakse järgmisel nädalal lasteaed, mis ehitati ümber koolimaja ühest tiivast monofunktsionaalsetele asulatele mõeldud raha eest. Samas valmistab kohalik saiavabrik pärast rahasüsti ka kondiitritooteid.

«Kui töötus on suur ja sissetulekud väikesed, ei julge vallale laene peale võtta,» ütleb Aseri vallavanem Urve Takjas. Tema sõnul opereerib vald väikeste summadega ja igast abikroonist on suur tulu.

Alates märtsist monofunktsionaalsete asulate hulka kuuluvas Rõngu alevis on suur tööandja AS Rõngu Tehas. Sealgi pakutakse tööd ainult 80 inimesele varasema 200 asemel ja koondamisi on veel ette näha.

«Viimasel kahel aastal vähenes tehase käive plasttaara tootmisel kokku ligi kümne miljoni krooni võrra,» märgib miljon Coca-Cola kasti valmistanud tehase juhatuse aseesimees Indrek Ojamaa. Tema sõnul on ettevõte võtnud suuna Skandinaavia turule ja valmistab sinna leivakaste.

«Meil on kavas käivitada üks uus projekt elektroonikavallas ja kui saaksime selleks abi, võiksime uusi töökohti luua,» märgib suuri plaane pidava tehase juhatuse liige Mati Küünal. Konkreetselt uue projekti käivitamisest ta veel rääkida ei taha, sest kardab, et järsku jääbki see muidu vaid idee tasandile.

«Praegu on alevis ligi neljandik tööealistest ilma tööta,» tunnistab vallavanem Valeri Sisas. Tema sõnul pole mitmete teede ristumiskohas asuvasse Rõngusse juba pikemat aega uusi ettevõtteid rajatud.

Mõisaküla linnapea Arvids Tisler kurdab tööandjate vähesuse üle ja loodab, et Mõisakülas avatakse taas tollipunkt, misläbi üle Läti piiri käimine, kaubavahetus ja turism hoogustuvad.

«Meil on lätlastega kokkulepe, et kuu aega pärast tollipunkti taasavamist paneme uuesti käima bussiliini Abja--Mõisaküla--Ruhja,» lisab Tisler. Tema sõnul käib osa endisi tollipunkti töötajaid praegu Ikla piiripunktis tööl. Mõisakülas on vabu tootmishooneid, väidetavalt Eesti odavaim maamaks, aga pole ettevõtlikke inimesi.

Tartu maavalitsuse majandusosakonna juhataja Karin Jaansoni sõnul tuleks selgem piir tõmmata asulate vahele, mis on juba kriisiolukorras, mis on lähiajal sinna sattumas ja kus valitseb stabiilsus.

«Orut ja Võhmat me selle piskuga nagunii enam ei päästa, aga mõnes teises asulas oleks ehk võimalik õigeaegselt abi andes kriisiolukorda ennetada,» märgib Jaanson.

Hetkel kuum