Riigikontroll kontrollis maksuametite majandustegevust ajavahemikus 1995. aasta jaanuar kuni 1996. aasta sügis. «Suuri eksimusi ja seaduserikkumisi revisjonid välja ei toonud,» lausus Potapov.
Riigikontroll heitis riigi maksuametile ette autode müüki oma süsteemi töötajatele. Eelmise aasta novembris müüs maksuamet maha 19 kasutatud sõiduautot kirjaliku enampakkumise korras müügi alghinda määramata. Riigikontroll leidis, et autosid oleks pidanud müüma avalikul enampakkumisel alghinna kehtestamisega.
Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill vastas, et tema ei saanud päris täpselt aru, mida riigikontroll maksuameti süsteemi all mõtleb. «Lähtume sellest, et kohalikud maksuametid on iseseisvad ja kui nendele autosid müüakse, pole selles mingit probleemi,» lausus Järvelill.
Peale selle leidis riigikontroll, et 1995. aastal valitsuse reservfondist eraldatud rahast maksis maksuamet ebaotstarbekalt 2,7 miljonit krooni ehitusfirmale Savi Pärnu maksuameti hoone remontimise eest.
Ligi kolme miljoni krooni tagasinõudmisega Järvelill ei nõustunud. «Ekspertiise tehakse erinevalt,» väitis ta. «Kui AS Savi tellib ekspertiisi, kust nähtub, et talle maksti vähe, kas me peame siis juurde maksma?»
Riigikontrolli aktist selgub, et 1995. aastal ületas Tallinna maksuamet lubatud tegevuskulusid 620 000 krooni võrra ja töötasu arvestati 93 000 krooni ettenähtust rohkem. Harju maksuametis ületasid tegelikud kulud aastaeelarve 73 000 krooni võrra ja töötasu arvestati rohkem 40 000 krooni.
Riigikontroll ei pidanud õigeks ka seda, et Tallinna maksuameti töötajad olid neile eraldatud bensiinikaardiga ostnud olmekaupu 1407 krooni eest. Järvelill märkis, et ta ei näe selles seaduserikkumist, kuna kõnealune summa tagastati.
Eelmisel sügisel kavatses riigi maksuamet omakorda hakata riigikontrolli tööd kontrollima, kuid jättis selle tol korral katki. Järvelille sõnul pole need kavatsused kusagile kadunud, kuid suure töökoormuse tõttu pole maksuamet selleni jõudnud. «Ma usun, et aasta jooksul me kindlasti läheme riigikontrolli,» väitis Järvelill.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.