Rootslaste vari pole Saaremaalt läinud

Jaan Tiidus on veendunud, et Origo Eesti pankrot oli ettekavatsetud ja pankrotihaldur Kersti Põld mängib rootslastest omanikega seda mängu kaasa. Kersti Põld oli kunagi Origo Eesti emafirma Origo Estland AB Kuressaare osakonna jurist ja tegi seal ka kaadritööd.

Origo Estlandi endine president Stefan Fahlander kinnitab, et tütarfirma raskused said alguse Tiiduste vastutöötamisest firma juhtkonnale, kuna rootslased ei garanteerinud nende laenutaotlust 1995. aasta lõpus. Tiidused tõstsid Origo Eesti nende hallatavast tootmishoonest välja, millest said alguse Origo Eesti finantsraskused, lausub Fahlander.

«Ma ei taha nendega enam kunagi koostööd teha,» ütleb ta.

Sama kehvalt on käinud ka Stefan Fahlanderi käsi. Mõne aastaga on pankrotistunud viis tema firmat, neli Rootsis ja üks Eestis. Praegu töötab Fahlander ühes Uppsala õigusbüroos ja kinnitab, et peab enne pikalt järele mõtlema, kui kavatseb kunagi uuesti Eestisse investeerida. Origo Eestisse paigutasid rootslased tema väitel viis miljonit Rootsi krooni.

Origo Estland AB pankrot kuulutati Rootsis välja nädal aega enne Origo Eesti pankrotti. Pankrotiasja lõpetav Rootsi jurist Magnus Isaksson kinnitab, et niipalju kui tema on Fahlanderi pankrottidega tuttav, pole neis midagi kuritahtlikku. Origo Eesti ja Origo Estland pole kunagi kasumis olnud, väidab ta raamatupidamisandmete põhjal.

«Peamine Origo Estlandi pankroti põhjus oli kasumi ülehindamine,» räägib Isaksson. «Firma ostis liiga kallilt sisse tootmiseks vajalikke detaile ja müüs toodangut liiga odavalt.»

Isakssoni andmetel oli Origo Estlandil eelmisel aastal ainult üks suur tellimus, SAT-TV dekooderite valmistamine kütusefirmale Statoil. «Sellest tehingust lootsid firma omanikud suurt tulu, kuid seda ei tulnud,» lausub Rootsi jurist.

Isaksson selgitab, et Origo Estland kavandas oma kasumimarginaaliks 40 protsenti, tegelikult jäi raha palkade maksmiseks ja investeerimiseks ainult 8--20 protsenti tehingute summast.

Samas kinnitab Isaksson, et firma raamatupidamine oli üldjoontes korras ja ta ei loe mitte kusagilt välja, et keegi firma omanikest oleks raha oma tasku pannud. «Ma ei saa ainult aru, miks peab nii mitu korda peaga vastu seina jooksma,» iseloomustas Isaksson Fahlanderi ärisid.

«Pole minu asi öelda, kas nad tegid seda Eestis tahtlikult või kogemata,» kommenteerib Origo Eesti pankrotihaldur Kersti Põld ettevõtte halba majandamist. «Nad kasutasid aga ära tublisid Eesti inimesi,» lisab ta.

Origo Eesti pankrot sai läbi viie kuuga. Kohus kinnitas 350 000 krooni jaotusettepaneku 7. jaanuaril 1997. Ettevõtte tervikvara ostis Kuressaare firma Altron, kes paneb nüüd Origo Eesti asemel Skandinaavia firmale kokku SAT-TV vastuvõtjaid. Altroni toodangu tellija on Taani firma Nomex.

Ühest Origo Eesti juhatuse koosoleku protokollist võib välja lugeda, et Stefan Fahlander ja tema vend, firma juhatuse esimees Olav Fahlander otsustasid kuu aega enne Origo Eesti pankrotti, et tootmine jätkub Altronis.

Stefan Fahlander kinnitab, et ta oli varem nõunikuna tööl firmas Nomex, kuid ei saa sealt enam tasu.

Origo Eesti vara müügist laekunud rahast maksti pankrotikulud, halduri töötasu 60 000 krooni ja teist sama palju töötajatele töötasu hüvituseks. Maksuamet kui Origo Eesti suurim võlausaldaja 1,2 miljoni krooniga ei saanud pankrotivara müügist midagi.

Veebruaris eraldas valitsus oma reservfondist ligi 700 000 krooni Origo Eesti töötajatele palkade maksmiseks. Jaan Tiidus leiab, et riik tegi sellega mõtlematu sammu, kuna suur osa Origo Eesti töötajaid võeti kohe tööle ASi Altron ja nad ei kaotanud rahaliselt midagi. Kuna ettevõtte pankrot on läbi ei saa riik väljajagatud rahast midagi tagasi.

Pankrotihaldur Kersti Põld kavatseb hakata siiski Origo Eesti vara tagasi võitma, sealhulgas õigusi hoonekompleksile, kuhu Origo Eesti eelmise aasta alguses ümber kolis. Ta lisab, et kavatseb lähiajal esitada ka politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks. Kelle vastu ja milliste süüdistusega, ta ei täpsusta.

Saare maksuameti direktor Olev Martinson ütleb, et kui ta on õigesti aru saanud pankrotihalduri kohusest esitada maksimaalselt vara tagasivõitmise hagisid ja tühistada võlausaldajate huve kahjustavaid tehinguid, siis selles osas pole Kersti Põld initsiatiivi näidanud.