Eesti toiduainetetootjad on (taas)avastamas Venemaa põhjatut turgu. Ootamatult on aga selgunud, et nõukogude ajast Vene turgu omaks pidavad tootjad on sealt välja surutud. Põhjus on lihtne -- ettevõtjad ei ole õigel ajal hoolitsenud oma kaubamärkide kaitsmise eest. Uusi kaubamärke ei ole kaitstud ning NSV Liidus kehtinud kaubamärgid on jäetud pikendamata.
Eesti toiduainetel on aastakümneid Venemaal hea maine olnud, seda eriti Peterburis. Kuid pärast Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumist on nende riikide tootjatest saanud konkurendid. Taibukamad tootjad püüavad oma nimele kaitsta kõigi Balti riikide tuntud toodete kaubamärgid.
Kuigi reaalselt jätkuks turgu kõigi kolme riigi tootjatele, võimaldab kaubamärk konkurendid meepotist eemal hoida. Loomulikult on äärmiselt kahetsusväärne, kui kõrvaletõrjututeks osutuvad Eesti ettevõtjad.
Alati ei pruugi kurja juur olla just Balti riikidest pärit konkurent. Nii on teada juhtum, et Eesti ettevõtja kaubamärki kandvat toodet pakendab Poola ettevõte, müües seda Venemaa turul. Seejuures on pakend tellitud hoopis Saksamaalt.
Kaubamärki registreerimata (praegusel juhul Venemaal või ka Poolas) ei ole praktiliselt võimalik Eesti ettevõtjat aidata.
Konkurentideks võivad olla ka Eestist pärit ettevõtjad, kes, kaitstes Venemaal kaubamärgiga edukamate Eesti toodete nimed, piiravad sellega teiste Eesti ettevõtete eksporti. Eriti puudutab see kohanime «Eesti» kasutamist. Viimati kirjeldatud olukorra vältimiseks võiks soovitada, et Eestis tegutsevad nn erialaliidud (näiteks piima- või lihaliit) kaitseksid Eesti paremad kaubamärgid Venemaal enda nimele. Seejärel võivad nad liidu liikmetele teatud tingimustel anda kaubamärgi kasutamise õiguse (kasvõi tasuta).
Eeliseks on see, et koostöös on kaubamärkide kaitsmine Venemaal soodsam (odavam), eelnev kokkulepe välistab hilisemad omavahelised vaidlused.
Samuti saab märgi omanik kaubamärgi kasutamise tingimustega kehtestada ka toote kvaliteedinõuded. Kui mõne märki kasutava tootja toodang ei vasta kehtestatud nõuetele, siis on võimalik temalt kaubamärgi kasutamise õigus ära võtta. Selline süsteem takistab toote maine allakäiku.
Kõik Venemaa kohta käiv puudutab ka Lätit ja Leedut, samuti Ukrainat ja Valgevenet. Kui mõnel Eesti kaubamärgil on mõnes välisriigis säilinud mingigi tuntus, tuleb seda märki kasutada ning hoolitseda ka selle õiguskaitse eest.
Eelnevaga seostub laiemalt asjaolu, et Eesti ettevõtetel puudub kaubamärkide kasutamise ning kaitsmisega seotud tegevusplaan.
Kaubamärgi kaitsmise strateegia peaks aga olema lahutamatult üks ettevõtte äriplaani osa.
Ettenägelik ettevõtja on säilitanud kõik talle kuuluvad endises NSV Liidus kehtinud kaubamärgid, samuti alustas ta kohe pärast Eesti taasiseseisvumist potentsiaalselt edukate kaubamärkide kaitsmist.
Alati tuleb meeles pidada, et kaubamärgi taotlemise kulutused on küll suured, kuid siiski on kulud kümneid kordi väiksemad kui hilisematele vaidlustele kulutatud summad või veel hullem, turu kaotusest tingitud kahjumid või pankrot.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.