Tavainimese ettekujutus silmile tõmmatud kaabu ja ülestõstetud kraega mantli ning alati käepärast oleva laetud revolvriga detektiivist tänapäeval eradetektiivide olemusega enam kokku ei käi. Pigem on nüüdisajal tegu andmeid koguva, süstematiseeriva ning infot müüva väikekontoriga, kuhu pöördutakse siis, kui ei taheta politseisse avaldust kirjutada või kohtuuksi kulutada.
«Me oleme sisuliselt politsei käepikendus, abistame neid, kuid mitte mingil juhul ei asenda,» märgib ASi Pinker Alberti Detektiivibüroo juhatuse esimees Margus Eensoo.
Eesti ainus seaduslik eradetektiivibüroo tegutseb 1991. aastal politseiameti poolt välja antud ajutise eradetektiivinduslitsentsi alusel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeeriumi õigusloome büroo juhataja kohusetäitja Osvald Tammeorg räägib, et kuna kriminaalpreventsiooni nõukogu eradetektiivinduse seaduseelnõu heaks ei kiitnud, pöörduti Interpoli kaudu teiste riikide poole, et saada teada, kuidas mujal eradetektiivindus seadusega reguleeritud on. Tammeorg avaldas lootust, et seaduseelnõu jõuab riigikogusse sügisel.
Üks põhjusi, miks eradetektiivinduse seadust veel pole, on ka vaidlus jälitustoimingute üle.
Eensoo sõnul ei saa eradetektiivid kuidagi tegutseda ilma erandtoimingute õigusteta. See lubab näiteks teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil varjatult siseneda elu- ja tööruumidesse, andmepankadesse, transpordivahenditesse jne.
Kaitsepolitseile ja politseiametile erandjuhtudel lubatud õigust paigaldada jälgimis- ja pealtkuulamisseadmeid ning vaadata läbi postisaadetisi eradetektiivid ei taha.
Kuni seadust pole, võib aga näiteks reklaamlehest Kuldne Börs edasi lugeda nn libadetektiivide kuulutusi. Tallinnas on selliseid isehakanud sherlockeid juba vähemalt kümmekond. Jalgsikäigu jälgimistunni eest küsivad nad 50--100 krooni.
Levinumatest detektiiviteenustest rääkides mainib Eensoo, et viimasel ajal on sagenenud tellimused firmade tausta uurimiseks.
Eraettevõtetes on jälle moodi läinud oma töötajate lojaalsuse kontrollimine. Tähelepanelik tasub olla ka järelmaksuga müüjatel, sest sel alal on viimasel ajal palju petmisjuhuseid, lausub Eensoo.
Pinker Alberti Detektiivibüroo on seitsme tegevusaasta jooksul loonud mahuka infopanga Eestis tegutsevatest kelmidest, võlgu elada armastavatest inimestest, petturitest, kuritegeliku seltskonnaga läbi käijatest.
Hetkel kuum
Tabelis üle 400 perefirma
Artikkel jätkub pärast reklaami
Näiteks möödunud aastal päästsid eradetektiivid Eesti Kindlustuse 1,5 miljoni krooni väljamaksmisest. Lavastatud tulekahjuga püüdsid kahtlase renomeega isikud Võrumaal kindlustajaid haneks tõmmata.
Sel talvel andsid eradetektiivid politseile üle valedokumentide abil põllumeestelt sigu varastada tahtnud suli. Pettureid ja kelme on korravalvuriteni toimetada aidatud kümneid. Detektiividel on tulnud lahendada ka võlgade kättesaamist, olla võlgniku ja võlausaldaja vahendaja.
«Hiljaaegu aitasime omanikel tagasi saada neilt välja petetud maja ja korteri,» märgib Eensoo. Petetud olid vanemad inimesed ja neil poleks jätkunud jaksu oma vara pärast mitu aastat kohut käia.
Mõni aeg tagasi andis Eensoo politseile üle materjalid mastaapsest EVP-pettusest. Võimalik, et üle Eesti levinud EVP-kelmuste keti uurimistulemused jõuavad peatselt ka avalikkuse ette ja petturid kohtusse.