Panga riik

Eesti Panga PR-osakonna töö on silmapaistvalt kehv. Riigikontrolli aktis esitatud etteheidete valguses jääb mulje, et keskpank on üks kole monstrum, kus muust ühiskonnast end kõrgemale tõstnud jõuk aferiste muudkui kühveldab krooni stabiilsuse hoidmise nime all keskpanga raha enda tasku.

Kahtlen, kas leidus nii naiivset inimest, kes arvas, et keskpanga kontrollakt jääb saladuskatte alla. Akti sisust on teadlikud või on võimalus teadlikuks saada lisaks asjaosalistele, riigikontrolli ja Eesti Panga töötajatele valitsuse liikmetel pluss kõige tõenäolisem infolekkeauk -- 101 riigikogu saadikut. Seega, saladus Eesti moodi: kõigil on informatsioon käes, kuid avalikkusele kinnitatakse, et see on saladus. Kellele selline salatsemine kasulik on? Mitte kellelegi, kõige vähem aga rünnatavale -- Eesti Pangale.

Keskpank oleks pidanud haarama härjal sarvist, akti avalikustama ja koheselt põhjendama, miks on seda või teist asja tehtud. Rahandusinimestel ei tohiks ju raske olla leida kümneid põhjendusi stiilis, 500 miljonit krooni anti pankadele, kuna alternatiivvõimalus oli tuhandete hoiustajate sadade miljonite kroonide kadumine. Või kullamüügi 12 miljoni kroonine kahjum -- Eesti Panga esmane eesmärk ei ole kasumit teenida. Ja lõppude lõpuks, kui ongi tehtud vigu, siis tuleks seda ka kohe tunnistada. Tagantjärele korraldatavate pressikonverentsidega on tunduvalt raskem avalikkust arvamust muutma sundida.

Eriti halvas valguses paistab Eesti Panga soov salatseda praegusel hetkel, kus keskpank peaks pidevalt selgitama, millised on suunad ja võimalikud ohud Eesti majanduses, või kasvõi seda, mis saab kroonist pärast Eesti Euroopa Liitu astumist. Kuid selle asemel proovib keskpank visalt, mis omal nukralt halenaljakal moel väärib isegi imetlust, endale külge saada nime -- «riik riigis.»