20. aprill 1997
Jaga lugu:

Oma mees pehmete puuviljade osakonda

On aasta 2002 või 2003. Peaminister ja president arutavad oma iganädalasel lõunasöögil, keda ametnikest lähetada Eesti täievoliliseks esindajaks Brüsselisse Euroopa Liidu põllumajanduskomisjoni pehmete puuviljade osakonda. Täitunud on paljude poliitikute ja ametnike unistus: Eestist on saanud Euroopa Liidu liige.

Elu läheb põnevaks. Peale pehmete puuviljade osakonna peab Eesti hakkama oma huve kaitsma veel sadades teistes komisjonides ja osakondades. Eestlased võivad selja uhkelt sirgu lüüa. Meil on sõnaõigus banaani kõverusele euronormatiivi kehtestamisel.

Äripäeva hinnangul on kohalikud poliitikud juba mitu aastat euroeufooria lummuses. Kõik räägivad Euroopa Liiduga liitumise vajalikkusest, kuid samas pole kellelgi mingit ettekujutust, mis selle liitumisega kaasneb.

Eelmisel nädalal ilmus eurominister Andra Veidemanni sulest artikkel, milles ta kinnitab, et Euroopa Liiduga liitumine on kasulik eeskätt meie majanduselule. Minister arvab, et kui Eestist saab Euroopa Liidu liige, siis kasvab välisinvesteeringute maht, tihenevad sidemed teiste liikmesriikide ettevõtete ja finantsinstitutsioonidega, tekib juurde töökohti, paraneb üldine elatustase, kiireneb majanduskasv, avaneb Vene turg ja kaoad topelttollid. Samuti pääseb Eesti paremini ligi erinevatele ressurssidele, mida saab suunata infrastruktuuri arendamisse ja põllumajanduse toetamisse.

See, et eurominister on püüdnud liitumise mõningad plussid välja tuua, on positiivne. Kahjuks on aga Veidemanni argumendid liiga üldsõnalised ja nõrgad, et veenda ettevõtjaid liitumise kasulikkuses.

Kindel on see, et liitumise-ga ei kaasne välisinvesteeringute mahu kiiret kasvu. Tegelikult välisinvestorite huvi Eesti vastu hoopis väheneb. Paljud Euroopa investorid suunavad praegu oma investeeringud Aasiasse, Ida-Euroopasse või Ladina-Ameerikasse -- nendesse riikidesse, kus ettevõtluskeskkond on liberaalsem ja bürokraatide mõjuvõim väiksem. Euroopa Liiduga liitumine muudab tugevamaks ka ametiühingud ja seadused muutuvad veelgi töövõtjakesksemaks. Kulude kokkuhoiu ja koondamisega hakkavad kaasnema töölisrahutused ja meeleavaldused.

Põhjendatud pole ka väide, et liitumise tagajärjel majandus elavneb. Pigem majanduskasv pidurdub, sest eurointegratsioon tähendab teisisõnu ametnike armee järsku suurenemist ja mõttetute direktiivide ning normide kehtestamist. Kui ühiskond on rikas, siis võib riik luua endale pehmete puuviljade osakonna või inspektsiooni ja maksta ametnikule selle eest, et ta kontrollib müüdavate banaanide kumeruse sobivust euronormidega. Meie nii rikkad veel pole.

Äripäev ei ole tulihingeline euroskeptik. Me soovime, et algaks diskussioon Euroopa Liiduga liitumise üle ja et oma tegevuse argumenteerimisel ei piirdutaks ainult väitega: «Nii on see Euroopa Liidus.» Et hakataks mõtlema sellele, kas see on kasulik ka Eestile.

Jaga lugu:
Hetkel kuum