Aastatetagune olukord, kui kaupa oli tahtjatest kaks korda vähem ja heal elujärjel olid need, kellel kaupluses mõni tuttav, laevatranspordis elustamist siiski ei leia.
Märtsi lõpus kirjutas transpordirubriik Eesti transpordisulust. Poola tolli streigi tõttu liikus kaup mööda maismaad aeglaselt ja Estline'i Tallinna--Stockholmi laevale oli kaks korda rohkem tahtjaid, kui mahtus. Euroopasse pääsemine oli tõsine probleem.
Käesoleva aasta esimesel poolel on toimunud Läänemere laevaliikluses mitmeid muutusi. Paar kuud tagasi alustas kolmandat katset Riia--Stockholmi laevaliin. Svex Eesti juhatuse esimehe Jaan Lepa andmetel oli liini käikupanijatel seekordne ettevalmistustöö parem. Paar kuud on suudetud laevaliini tõrgeteta käigus hoida. Laev mahutab küll ainult 17 treilerit, kuid ometigi on see endale võtnud osa Läti, Leedu ja Rootsi vahelisest kaubaveost. Varem läks see läbi Tallinna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka Venemaa ja Rootsi vahel liikunud kaubatreilereid läbi Tallinna enam ei veeta. Alates 14. aprillist on Peterburi ja Rootsi vahel käigus praam.
Konkurents on liikumapanev jõud. Nähtavasti on Estline, olles uute konkurentide tekkimisest teadlik, juba pikemat aega pidanud uue kaubalaeva liinile toomiseks läbirääkimisi. Möödunud nädalal tehti see Eesti ja Rootsi vahelisele transpordile tänuväärne samm ka teatavaks. Juuni alguses vahetab 1000liinimeetrise kaubamahutavusega Lehola välja peaaegu poole väiksema Nord Neptunuse.
Kõigi nende muudatuste tulemusel läheb treileriga Eesti--Rootsi laevale pääsemine lihtsamaks. Kahju ainult, et konkurents tuli väljastpoolt. Oleme kaotanud jälle osakese transiidist.
Kas Tallinna sadamast algav konkurents on võimatu? Aastani 2000 on see kontsessioonilepinguga Estline'ile antud monopoli tõttu ilmselt võimatu. Samas pole teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Viktor Palmeti väitel olnud kuulda, et mõni reeder oleks aktiivselt ministeeriumis uksi kulutanud, et taotleda õigust laevaliikluseks Eesti ja Rootsi vahel. Palmeti arvates oleks tõsise huvi korral võimalusi vähemalt uurimas käidud.
Jälgides tegevust naaberriikides, tundub huvipuudus siiski kahtlase argumendina. Näiteks Lätis üritatakse korduvatele ebaõnnestumistele vaatamata juba kolmandat korda pidada laevaühendust Rootsiga.
Ka Estline loodab pärast Estonia katastroofi lõpuks kahjumist välja jõuda. Pole näha ka põhjusi, miks peab kaubavahetus Rootsiga soikuma. Vastupidi, Rootsi ja Taani vahele ehitatav sild annab sellele eeldatavasti positiivse tõuke. Kriminaalsete ja lõputute tolliprobleemidega Läti, Leedu ja Poola vältimine kaubavahetuses Euroopaga muutub veel ahvatlevamaks. Järelikult on laevaühenduse korraldamisel Rootsiga perspektiivi.
Asjast huvitatutel on juba praegu mõtet minna teede- ja sideministeeriumi ustele koputama. Sajandivahetus ei ole enam kaugel. Võib-olla leiab riik ka juba enne sajandivahetust, et koduste konkurentide tekkimisel on kaotus väiksem kui turuosa loovutamisel naaberriikide konkurentidele.