- OMX Baltic0,3%295,89
- OMX Riga−0,02%910,39
- OMX Tallinn−0,11%2 039,19
- OMX Vilnius−0,06%1 202,15
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 1000,3%9 095,38
- Nikkei 225−1,25%40 290,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,36
- OMX Baltic0,3%295,89
- OMX Riga−0,02%910,39
- OMX Tallinn−0,11%2 039,19
- OMX Vilnius−0,06%1 202,15
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 1000,3%9 095,38
- Nikkei 225−1,25%40 290,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elav tegutsemine Läänemerel
Aastatetagune olukord, kui kaupa oli tahtjatest kaks korda vähem ja heal elujärjel olid need, kellel kaupluses mõni tuttav, laevatranspordis elustamist siiski ei leia.
Märtsi lõpus kirjutas transpordirubriik Eesti transpordisulust. Poola tolli streigi tõttu liikus kaup mööda maismaad aeglaselt ja Estline'i Tallinna--Stockholmi laevale oli kaks korda rohkem tahtjaid, kui mahtus. Euroopasse pääsemine oli tõsine probleem.
Käesoleva aasta esimesel poolel on toimunud Läänemere laevaliikluses mitmeid muutusi. Paar kuud tagasi alustas kolmandat katset Riia--Stockholmi laevaliin. Svex Eesti juhatuse esimehe Jaan Lepa andmetel oli liini käikupanijatel seekordne ettevalmistustöö parem. Paar kuud on suudetud laevaliini tõrgeteta käigus hoida. Laev mahutab küll ainult 17 treilerit, kuid ometigi on see endale võtnud osa Läti, Leedu ja Rootsi vahelisest kaubaveost. Varem läks see läbi Tallinna.
Ka Venemaa ja Rootsi vahel liikunud kaubatreilereid läbi Tallinna enam ei veeta. Alates 14. aprillist on Peterburi ja Rootsi vahel käigus praam.
Konkurents on liikumapanev jõud. Nähtavasti on Estline, olles uute konkurentide tekkimisest teadlik, juba pikemat aega pidanud uue kaubalaeva liinile toomiseks läbirääkimisi. Möödunud nädalal tehti see Eesti ja Rootsi vahelisele transpordile tänuväärne samm ka teatavaks. Juuni alguses vahetab 1000liinimeetrise kaubamahutavusega Lehola välja peaaegu poole väiksema Nord Neptunuse.
Kõigi nende muudatuste tulemusel läheb treileriga Eesti--Rootsi laevale pääsemine lihtsamaks. Kahju ainult, et konkurents tuli väljastpoolt. Oleme kaotanud jälle osakese transiidist.
Kas Tallinna sadamast algav konkurents on võimatu? Aastani 2000 on see kontsessioonilepinguga Estline'ile antud monopoli tõttu ilmselt võimatu. Samas pole teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Viktor Palmeti väitel olnud kuulda, et mõni reeder oleks aktiivselt ministeeriumis uksi kulutanud, et taotleda õigust laevaliikluseks Eesti ja Rootsi vahel. Palmeti arvates oleks tõsise huvi korral võimalusi vähemalt uurimas käidud.
Jälgides tegevust naaberriikides, tundub huvipuudus siiski kahtlase argumendina. Näiteks Lätis üritatakse korduvatele ebaõnnestumistele vaatamata juba kolmandat korda pidada laevaühendust Rootsiga.
Ka Estline loodab pärast Estonia katastroofi lõpuks kahjumist välja jõuda. Pole näha ka põhjusi, miks peab kaubavahetus Rootsiga soikuma. Vastupidi, Rootsi ja Taani vahele ehitatav sild annab sellele eeldatavasti positiivse tõuke. Kriminaalsete ja lõputute tolliprobleemidega Läti, Leedu ja Poola vältimine kaubavahetuses Euroopaga muutub veel ahvatlevamaks. Järelikult on laevaühenduse korraldamisel Rootsiga perspektiivi.
Asjast huvitatutel on juba praegu mõtet minna teede- ja sideministeeriumi ustele koputama. Sajandivahetus ei ole enam kaugel. Võib-olla leiab riik ka juba enne sajandivahetust, et koduste konkurentide tekkimisel on kaotus väiksem kui turuosa loovutamisel naaberriikide konkurentidele.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Investor Toomas analüüsib juulikuud
Osaluse ostab Hans H. Luige ettevõte
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Investor Toomas analüüsib juulikuud
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Osaluse ostab Hans H. Luige ettevõte
Investor Toomas analüüsib juulikuud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kaks kolmandikku eestlastest ostab kaupu otse Hiinast
Omanikele maksti 2,2 miljonit dividendi
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele