21. aprill 1997
Jaga lugu:

Piimakarjaga annab kasumit teenida

Põlva põllumajanduslik osaühing tekkis Põlva kolhoosi reorganiseerimisel 1991. aastal. Osaühing peab 900 lüpsilehma ja sama suurt noorkarja, aastas müüakse 2500 siga ja kasvatatakse teravilja.

Eelmisel aastal andsid osaühingu lehmad tõuaretusinspektsiooni jõudluskontrolli keskuse andmetel keskmiselt 7048 kilo piima aastas. See number on ligilähedane Euroopa tuntumate piimatootjate Taani ja Hollandi farmide näitajatele.

«See ei jää meie jaoks kindlasti ülemiseks piiriks,» märgib osaühingu juhatuse esimees Jaak Hinrikus. Eelmisel aastal oli 150 töötajaga Põlva põllumajandusliku osaühingu käive 28 miljonit krooni, kaks kolmandikku andis sellest piimatootmine.

«Põllumajandus erineb kinga- või taburetitööstusest ja me ei saa oma kasumit kiiresti kätte,» räägib Hinrikus. Varem loomaarstina töötanud osaühingu juhatuse esimehe käe all on Põlvas piima tootmine talvel, kui kokkuostuhind on kõrgem, pea sama suur kui suvel.

«Kasumita pole me ühelgi tegutsemisaastal jäänud ja oleme selle ettevõttesse paigutanud,» ütleb Hinrikus. Samas ei soovi ta osaühingu mullust kasumit avaldada.

Põlva külje all asuv piimatootmisettevõte ostab osa loomasööta otse Hollandi ja Rootsi tootjatelt. «Sellise taseme juures ei saa karjaga eksperimenteerida,» tunnistab Hinrikus. «Lehmadele tuleb anda garanteeritud kvaliteediga sööta.»

Eelmisel aastal pandi osaühingus üles 1,8 miljonit krooni maksnud Rootsi firma Alfa-Laval lüpsi- ja piimajahutusseadmed. Tänavu varustatakse sama toodanguga osaühingu kolmas farm viiest. Lüpsiseadmed on liisitud ASi Põlva Piim kaasabil.

Hinrikus on nii ASi Põlva Piim kui ASi Ühinenud Meiereid nõukogu esimees.

Raivo ja Eve Mustingu talu asub Põlvast viie kilomeetri kaugusel. Kompleksi kuulub 14 hoonet ja peremees lubab mõned veel juurde ehitada. Mustingud ostsid talu 1983. aastal, kui pereisa pidas kolhoosis kraanajuhi ametit.

«Kasvatasin siis 20 tonni kapsast ja 1500ruutmeetrises kasvuhoones kurki, mille vedasin Peterburi turule,» räägib Raivo Musting.

1989. aastast pühendus Musting tõsisemalt talupidamisele. Ta alustas kümne kana, kahe sea, kurgikasvuhoone ja kapsapõlluga. Praegu on Mustingute talus 70 lehma ja 35 noorlooma, möödunud aastal müüdi 800 siga. Sellel suvel tahab taluperemees valmis ehitada avara remondihalli. Suvel peetakse talus kuut töölist, talvel nelja.

«Kavatsengi sajapealise lüpsikarja juurde jääda ja aastas kuni 1500 siga pidada,» lausub Musting.

«Ma pole seni saanud selektsiooniga tegeleda, sest kari oli väike, aga nüüd püüan piimakuselt Põlva põllumajandusosaühistuga võistlema hakata,» lubab ta. Eelmisel aastal oli Mustingu lehmade tootlikkus keskmiselt 6201 kilogrammi piima aastas.

Musting on sarnaselt Põlva põllumajandusliku osaühinguga saanud ASi Põlva Piim tagatisel liisida ja oma tallu üles panna pool miljonit krooni maksvad Alfa-Lavali lüpsi- ja jahutusseadmed. Talu eelmise aasta käive oli 2,7 miljonit krooni ja puhaskasum 77 000 krooni.

Mullu investeeris Musting oma tallu ligi miljon krooni. Tänavu on ta kolme kuuga tallu paigutanud juba 700 000 krooni. «Kevadkülviks kulub veel pool miljonit krooni,» lisab ta.

«Üks mu börsil raha teeniv sõber nimetas mind hulluks, et pool miljonit mulda panen, teadmata, kas saan selle raha tagasi või mitte,» räägib Musting.

Eelmisel aastal sündis Eestis ligi 175 000 vasikat, neist pooled olid pullvasikad. Oma soo ja vabaturureeglite tõttu peab aastas ligi 80 000 pullvasikat surema teisel-kolmandal päeval pärast sündi, ütleb põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimehe kohusetäitja professor Olev Saveli. Tema sõnul sai näiteks Aravete OÜ eelmisel aastal veiseliha tootmisest ligi 2,5 miljonit krooni kahju.

Loomulikult nüüd enam pullvasikaid üles ei kasvatata, vaid nad söödetakse sigadele, nendib Saveli. Inimtoiduks on vasikas kõlbulik alles nelja-viienädalasena pärast sündi.

Tõuaretusinspektsiooni jõudluskontrolli keskuse juhataja Tiina Vares märgib, et ainuüksi vasikale joodetav piim toob talunikele iga päev 15--20 krooni kahjumit. Lehmvasikatega on teine lugu, sealt kasvab piimakarjale täiendust.

«Kui ma ka pullikese tapaküpseks kasvataksin, saaksin lihakombinaadilt 10 krooni 50 senti iga eluskaalukilo eest, omahind tuleb aga ligi 17 krooni,» rehkendab Raivo Musting. Tema talu koerad on seetõttu aeg-ajalt erilisel toidul.

Euroopa Liidus subsideeritakse pullvasikate üleskasvatamist kuni 70 protsendi ulatuses, meie ei jõua kunagi samale tasemele, ütleb Tiina Vares.

Põlva põllumajanduslik osaühing ja Mustingute talu on näited ettevõtmistest, mis ennast ise ära majandavad. «Minu äriidee on lihtne -- eestlane söömist ei jäta, järelikult läheb piim ja liha ikka kaubaks,» sõnab Raivo Musting.

Liha hinda Eestis dikteerib selle hind Euroopas, lisab ta. Veel aasta aega tagasi maksid lihakombinaadid seakasvatajatele 12 krooni eluslooma kilogrammi eest, sest selline oli importliha hind. Praegu on kokkuostuhind kuus krooni kallim. Selle hinnaga müües saab seakasvataja ka kasumit.

Sellegipoolest on kohalike sigade turustamisega probleeme ja importsealihale kaalutakse 30--35 protsendi suuruse tollimaksu kehtestamist. «Ka meie liha ja piima hind tõuseb mõne aja pärast Soome, Rootsi ja Saksamaa tasemele ning selle peab kinni maksma tarbija,» lausub Musting.

Taluniku sõnul on Eesti põllumehed võimelised oma rahvale tootma kindlasti vajaliku koguse sealiha, kuid seoses majandite reorganiseerimise ja mõõnaga loomakasvatuses tuleb seni veel kaks kolmandikku tarbitavast lihast importida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum