Analüütikute hinnangul ei saa Rootsi ja Taani ühinemisel otsustavaks mitte majanduslikud, vaid poliitilised tegurid. Mis puutub Soomesse, siis paistab ühinemine esimeses laines kindel olevat.
Euroopa komisjoni kolmapäeval avaldatud prognoos näitab, et kõigi kolme riigi eelarvedefitsiit on sellel aastal alla kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Ka peaks Skandinaaviamaade riigivõlg jätkuvalt kahanema, kuigi vaid Soome suudab võla viia alla 60 protsendi SKTst.
Peale eelarvedefitsiidi ja riigivõla kriteeriumi peavad rahaliiduga ühinevad riigid täitma lepingu nõuded ka inflatsiooni, intressimäärade ja valuuta stabiilsuse osas. Viimane võib saada probleemiks Rootsile, sest Stockholm ei ole ühinenud Euroopa valuutavahetuskursi mehhanismiga (ERM), mis ühendab 15liikmelise ELi 12 valuutat.
Vaatamata Põhjamaade ilmsele majanduslikule edule on vaid Soome näidanud üles selget soovi ühineda rahaliiduga 1999. aastal. Soome parlament peab sellekohase otsuse langetama 1998. aasta alguses.
Taani reserveeris endale juba Maastrichti lepingus võimaluse soovi korral rahaliidust välja jääda ning sellega ühinemiseks oleks vaja korraldada uus referendum.
Taani majandusminister Marianne Jelved on öelnud, et see ei ole lähitulevikus tõenäoline.
Koos Soomega 1995. aastal ELiga ühinenud Rootsi ei ole veel otsustanud, kas ühineda rahaliiduga või mitte. Rootsi parlament peab selle otsustama kas oktoobris või novembris.
Rahandusminister Erik Asbrink teatab valitseva sotsiaaldemokraatide partei otsuse mai keskel. Analüütikute hulgas on levinud arvamus, et sotsiaaldemokraadid eelistavad rahaliiduga ühinemisega oodata. REUTER-BNS
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.