• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • 08.05.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

TOPi erastamine üha küsitavam

Kolme aasta jooksul on riigivõimud ajakirjanduses kord teatanud, et TOP pannakse erastamisele, teinekord jälle, et TOPi ei erastata. Eelmise aasta novembris andis valitsus nõusoleku TOPi kandmiseks riigi jaoks strateegiliste ettevõtete nimekirja, mis muudab erastamise keerulisemaks. Just mõni aeg enne seda oli valitsus TOPi nimekirjast välja arvanud. Eile riigikogus arutlusel olnud strateegiliste ettevõtete nimekirja kandidaatide seas TOPi veel ei olnud.
Head lobbytööd TOPi jätmise osas riigi omandisse on teinud kultuuriministeeriumi asekantsler Henn Vallimäe, kelle arvates jääb TOP ka tulevikus riigi kätte. «Meie oleme seisukohal, et TOP on terviklik objekt ja teda ei tohiks mingil juhul killustada ning muuta tema senist sihtotstarbelist kasutust,» teatab ta resoluutselt.
50 miljoni kroonise bilansilise väärtusega TOPi turuväärtuse hindab Henn Vallimäe 300 miljonile kroonile.
Pärast äriregistrisse kandmist muutub TOP aktsiaseltsiks, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Vallimäe sõnul ei tähenda see veel seda, et riik osa aktsiaid kunagi ei võõranda. Kõige tõenäolisemaks aktsiate saajaks on Tallinna linn, kes on seda ka pikka aega taotlenud. «Tallinna linna huvi on saada TOP tervikuna kätte, meie huvi aga see, et riik nii suurt objekti kontrolliks,» iseloomustab Vallimäe linna ja riigi vahel jätkuvat vaidlust. Vallimäe peab reaalseks 20--50% aktsiate võõrandamist linnale. See samm on plaanis tõsisemalt käsile võtta lähiajal, pärast TOPi kandmist äriregistrisse.
TOPi erakätesse müümise vastu on kõik viimased aastad seisnud ka ettevõtte direktor Raimo Kägu, keda peetakse ka TOPi tegeliku väärtuse täpseimaks teadjaks.
Kolm viimast aastat TOPi direktorina ning enne seda samasse kompleksi kuuluva Pirita hotelli direktorina töötanud Kägu põhilisi argumente erastamise vastu on, et eraomanik ei hakkaks TOPis arendama sporditegevust.
Hetkeseisu järgi otsustades on Kägu koos kultuuriministeeriumiga suutnud oma seisukohad valitsusele korralikult selgeks teha .
Paraku keeldub kõige kompetentsem TOPi juhtfiguur Kägu seekord igasugustest kommentaaridest ajakirjandusele, nimetades avalikku kähmelmist TOPi erastamise ümber kompleksi juhtkonna ning rentnike vaheliste pingete tekitajaks. Kuna tulevik tõotab Kägule ka aktiivset poliitikukarjääri ning temast räägiti kui ühest Tallinna linnapeakandidaadist, siis jääb Kägu seekord veendunud vaikijaks, kes oma kaarte mingi aja vaka all soovib hoida.
Paralleelselt TOPi muutumisega kaasaegseks sportimiskeskuseks, milleks on kulutatud mitmeid miljoneid kroone aastas, on arenenud ka Kägude kodu Viimsis. Läbi kolme korruse kuulub Kägudele kuuetoaline korter, mida iseloomustab suurejoonelisus. Peale luksusliku olmeelektroonika (seintel kõlarid, keset tuba viimase malli Philipsi suurekineskoobiline telekas) mahub Kägude korterisse ka kaks suurte eesruumidega sauna -- tavaline ning aurusaun.
Tänu abikaasa Aili turismindusalasele tööle on Kägud leidnud viimase aasta jooksul paar võimalust puhata pereisa ühes meelispaigas -- Las Vegases. Puudu ei tule ka muudest välisreisidest. Viimati veetis Raimo Kägu Las Vegases aega märtsis koos oma majandusministeeriumi asekantslerist sõbra Tarmo Rubeniga, koos plaanitakse USAsse tagasi minna ka sellel sügisel.
Kui nüüdseks lahkunud Tallinna linnapea ning Raimo Kägu hea tuttav Robert Lepikson eelmise aasta lõpus Kägule Pirita linnaosa vanema kohta pakkus, nägi parteitu direktor selles taas head võimalust kindlustada TOPile helgem tulevik. Kägu ei söendanud küll ise linnaosa vanemaks hakata, kuid see-eest saatis ta TOPi huve esindama oma kolleegi Monika Salu.
Nüüdne Pirita linnaosa vanem Salu näeb perspektiivis TOPi ühendatuna lähedal asuva velodroomiga, mõlemad võiksid kuuluda linnale. Spordikompleksi erakätesse müümist peab Salu halvaks ideeks.
Erastamisagentuur taotles TOPi erastamisnimekirja kandmist juba 1994. aastal. TOPi erastamisvastastele toob erastamisagentuur vastuargumendiks, et varjatud doteerimine on maksuseaduse rikkumine. TOPi tuludega doteeritakse sporti ning makse tuludelt ei maksta. Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet lausub, et samad poolt- ja vastuargumendid on kaalukaussidele ka täna. «Võib olla tahaks ka mõni eraettevõte sellisel kombel kedagi doteerida ning makse mitte maksta,» tõdeb ta TOPi näitele tuginedes.
Riigi seisukohalt peaks kindlasti kaheldavusi tekitama suur rendilepingute hulk TOPis, mille puhul pole selge, kas riigi kui omaniku huvid ikka piisavalt kaitstud on, räägib Sarnet. «Meil on kogemusi rendilepingutega teiste riigiettevõtete puhul, tänasesse majandussituatsiooni nad enam ei sobi: kas selle tõttu, et rent on liiga madal, kas ei ole konkursid piisavalt avalikud või on võimalik nn parenduste kaudu sisuliselt saavutada omanikuroll ilma neid varasid avalikult ostmata,» selgitab Sarnet.
TOPis on üks rentnik ka Raimo Kägu abikaasa Aili turismifirma Hotest Tours.
Riigikontrolli peakontrolör Jüri Kõrge lausub, et ka tema jaoks ei ole TOPi erastamata jätmine piisavalt argumenteeritud.
Erinevalt Sarnetist on Kõrge siiski arvamusel, et spordipindade toetamine kommertspindade arvel on täiesti põhjendatud, kuna spordipinnad ennast Eesti riigis ise ära ei elataks.
Väino Sarnet peab veidi kaheldavaks ja nõrgaks ka erastamise oponentide spordi toetamise argumenti, kuna alles hiljuti alanud sõda purjetajaid esindava jahtklubide liidu, kelle tarvis kogu kompleks 1980. aastal püstitati, ning tänase TOPi juhtkonna vahel on tõestanud spordi doteerimise soovile vastupidist.
TOP katkestas märtsis ühepoolselt rendilepingu Eesti jahtklubide liiduga (EJL), tuues põhjuseks rendivõlgnevuse, rendile võetud vara halva kasutamise ning ebapiisava tegevuse purjespordi arendamisel. EJL võlgnes TOPile üle 700 000 krooni maksmata rendi ja elektriarvete näol. EJLil tekkisid raskused rendi maksmisega pärast seda, kui jahtklubidele renditud ruumidest lahkus ligi poole miljoni krooni suuruse võlaga allrentnik Makarov Music Management. Kaks kuud kestnud vaidlused TOPi ning EJLi vahel pole tänaseni lõppenud ning läbirääkimised võimalike kompromisside leidmiseks jätkuvad. «Oleme jõudnud äratundmisele, et see vastastikune konfrontatsioon ei ole kummalegi osapoolele kasulik,» räägib EJLi president Peeter Volkov.
Eelmisel nädalal esitas TOP jahtklubide liidule lepinguprojekti. Jahtklubide liitu huvitab Volkovi sõnul see, et ta saaks TOPis toimetada enda asju ja arendada purjetamist. «Kusjuures jahtklubide liit ei ole huvitatud äritegevusest,» lisab ta.
Kui siiski TOPi erastamisest asja peaks saama, ei tohiks kosilastest puudu tulla.
Väino Sarnet ütleb, et kuigi ametlikke erastamisläbirääkimisi pole peetud, on TOPi ostmise vastu mitmel korral huvi tuntud. «Mujal maailmas on sporditegevus hea äri ja ma ei usu, et ükski investor sellest turuosast siin loobuks,» nendib ta.
Üks TOPist huvitunud grupp on hulk Iisraeli ärimehi, kes oma ostusoovist teatasid juba poolteist aastat tagasi. Grupi siinne äripartner Leonid Apananski ütleb, et iisraellaste huvi TOPi suhtes on säilinud. Tema sõnul vaatavad nad rahulolevalt pealt TOPi lagunemist, mis annab võimaluse see tulevikus odavamalt erastada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele