8. mai 1997
Jaga lugu:

Kulla tulevik ebaselge

Hiljuti Laguna Niguel'is (California, USA) toimunud rahvusvahelise kullainstituudi aastakonverentsil toimusid tulised diskussioonid majandusharu tuleviku ja kulla positsiooni üle monetaarsüsteemis. Mitme riigi keskpanga eeldatav kullavarude vähendamine ning rahvusvahelise valuutafondi eelmisel aastal väljaöeldud plaan müüa 5 mln untsi (155 t) kolmanda maailma riikide välisvõla vähendamiseks, näitavad selget kulla osatähtsuse vähenemise tendentsi pankade valuutareservidena. Oletades siiski, et Euroopa rahaliit tuleb, on keskpankurid üksmeelsed, et kulla positsioon maailma monetaarpoliitika võtmepositsioonina jätkub. Kuld jääb tõenäoliselt üheks Euroopa keskpanga oluliseks välisaktivaks, kuigi pole veel teada kui suure osana. Euroopa keskpankade arvel on umbes 14,4 t kulda, mis teeb üle 40% kõikidest ametlike institutsioonide (keskpangad, IMF jt) 36 000 tonnist, mis omakorda moodustab umbes veerandi maailma kullavarudest (1995. aastal hinnati maailma mittetootmissfääris olevaid kullavarusid 120 000 tonnile). Ei ole ka võimatu, et osa Euroopa keskpankade kullavarudest läheb üle Aasia keskpankadesse. On teada, et Singapuri ja Hongkongi finantsinstitutsioonidel on märkimisväärsed varud, kuid ametlikud andmed nende suuruse kohta puuduvad. Arenevate Aasia riikide valduses on praegu umbes 28 protsenti maailma valuutareservidest, kuid ainult 65% kullavarudest.

Tsingi hind tõusis eile Londoni metallibörsil 1328 dollarini tonnist, mis on kõrgeimaks hinnaks alates 1992. aasta oktoobrist. Analüütikute sõnul on hinnatõus tingitud fundamentaalnäitajatest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum