Maksuamet tõrjub haigekassa pankrotiavaldusi

Eelmisel aasta kohtusse esitatud pankrotihagidega võitis Tallinna haigekassa tagasi mitu miljonit krooni ravikindlustusmaksu võlga. Nii väheneb maksuameti võimalus oma maksuvõlga saada.

Pealegi maksab ettevõte korralikumalt ravikindlustusmaksu, kuna juhul, kui see maks on kaks kuud tasumata, on haigekassal õigus keelduda töötaja ravikulusid kinni maksmast. Pankrotivõlgnike järjestuses on aga maksuamet haigekassast eespool ja saab oma raha enne kätte.

Viimased juhtumid, mis on ära märgitud maksuameti peadirektori märgukirjas, puudutavad pankrotiavaldusi ASi Teras ja TÜ Desurek vastu.

«Haigekassade seadusele mitte vastav tegevus pankroti-võlausaldajana on viinud selleni, et kohus on algatanud haigekassa pankrotiavalduse alusel menetluse võlgniku suhtes, kellega maksuamet või tema kohalik asutus on ajatanud maksuvõla tasumise,» kirjeldas Järvelill olukorda Desurekis.

Kalev Järvelill leiab kirja lõpus, et haigekassa selline tegevus kahjustab nii haigekassa mainet kui maksuameti huve ja häirib alusetult ka maksumaksja majanduslikke huve.

Tallinna linnakohtu kohtunik Koidula Laurisaar tunnistas, et linnakohus ei teadnud varem, et haigekassalt pankrotiavalduse vastuvõtmine ja selle alusel pankrotimenetluse algatamine on ebaseaduslik. «Me ei teadnud, et haigekassa pole selles mõttes täievoliline juriidiline isik,» tõdes ta. «Nüüd aga tuleb ilmselt hageja või võlausaldaja ümber vormistada.»

Keskhaigekassa pearaamatupidaja Juta Püvi sõnas, et peale Tallinna haigekassa on ka teised haigekassad esitanud pankrotihagisid. Ta lisas, et maksuameti kirjeldatud kord kehtib juba 1994. aastast ja haigekassa ei tohi selle järgi pankrotihagi esitada. «Võlgade sissenõudmisega saab tegelda vaid maksuamet,» tõdes Püvi. «Ka hoiatusi saab anda maksuameti kaudu.»