Passiivsus viib Kalju Kindlustuse kohtusse

Esmele kuuluvale Ford Sierrale sõitis 1996. aasta detsembris tagant sisse BMW, mille roolis istunud naisel oli Kalju liikluskindlustuspoliis. Et oli reede õhtu ja tekitatud kahju polnud suur, ei hakanud asjaosalised liikluspolitseid 80 kilomeetri kauguselt Sauelt välja kutsuma, vaid vormistasid kohapeal nõuetekohase akti. Esme autole tekitatud 5638 krooni suurust kahju pole Kalju tänini välja maksnud.

Fordi roolis olnud Esme juhatuse liige Mare Hiiesalu ütles, et Kalju keeldub kahju hüvitamisest, kuna õnnetuse põhjustanud Ella Kubareva ei ole käinud seltsi ekspertidele oma autot näitamas.

Kalju Kindlustuse Tallinna büroo juhataja Vassili Makarov ütles, et Kubareva on kadunud ning koos temaga on kadunud ka autos sõitnud tunnistaja.

Liikluskindlustuse seadus näeb ette võimaluse, et kui süüdlane oma autot näitama ei tule, võib kindlustusandja kasutada tema suhtes regressinõuet, st maksta kannatanule hüvitise välja ja nõuda selle hiljem süüdlaselt sisse.

«Kelle vastu me regressi pöörame, kui teame ainult, et keegi proua Kubareva on sõlminud meie juures kindlustuslepingu ja väidetavalt liiklusõnnetuse põhjustanud?» küsis Makarov.

Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn avaldas veendumust, et kohtu kaudu saab Esme kindlustusseltsilt raha kätte.

«Kindlustusandja peab kahjunõude täitmatajätmise korral oma otsust põhjendama, esitades sellekohase tõestuse,» selgitas Tinn. «See ei ole nüüd küll mingi tõestus, et kindlustusselts ei saa autojuhiga kontakti. Ammugi ei saa rääkida süüdlase jäljetust kadumisest, kui sõiduk on täpselt teada ja Eesti registris kirjas.»

Kalju Kindlustusega on liikluskindlustuse fondil probleeme küllaltki sageli, märkis Tinn. «Põhjus on suuresti selles, et nende Tallinna büroo otsustusõigus on piiratud. Kui inimeselt võetakse kahjutaotlus Tallinnas kenasti vastu ja hiljem tuleb Narvast teistsugune otsus, siis järgneb sageli edasikaebus.»

Mare Hiiesalu rõhutas, et kohtusse kaebamine on vajalik kas või ainult pretsedendi mõttes.