• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Passiivsus viib Kalju Kindlustuse kohtusse

    Esmele kuuluvale Ford Sierrale sõitis 1996. aasta detsembris tagant sisse BMW, mille roolis istunud naisel oli Kalju liikluskindlustuspoliis. Et oli reede õhtu ja tekitatud kahju polnud suur, ei hakanud asjaosalised liikluspolitseid 80 kilomeetri kauguselt Sauelt välja kutsuma, vaid vormistasid kohapeal nõuetekohase akti. Esme autole tekitatud 5638 krooni suurust kahju pole Kalju tänini välja maksnud.
    Fordi roolis olnud Esme juhatuse liige Mare Hiiesalu ütles, et Kalju keeldub kahju hüvitamisest, kuna õnnetuse põhjustanud Ella Kubareva ei ole käinud seltsi ekspertidele oma autot näitamas.
    Kalju Kindlustuse Tallinna büroo juhataja Vassili Makarov ütles, et Kubareva on kadunud ning koos temaga on kadunud ka autos sõitnud tunnistaja.
    Liikluskindlustuse seadus näeb ette võimaluse, et kui süüdlane oma autot näitama ei tule, võib kindlustusandja kasutada tema suhtes regressinõuet, st maksta kannatanule hüvitise välja ja nõuda selle hiljem süüdlaselt sisse.
    «Kelle vastu me regressi pöörame, kui teame ainult, et keegi proua Kubareva on sõlminud meie juures kindlustuslepingu ja väidetavalt liiklusõnnetuse põhjustanud?» küsis Makarov.
    Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn avaldas veendumust, et kohtu kaudu saab Esme kindlustusseltsilt raha kätte.
    «Kindlustusandja peab kahjunõude täitmatajätmise korral oma otsust põhjendama, esitades sellekohase tõestuse,» selgitas Tinn. «See ei ole nüüd küll mingi tõestus, et kindlustusselts ei saa autojuhiga kontakti. Ammugi ei saa rääkida süüdlase jäljetust kadumisest, kui sõiduk on täpselt teada ja Eesti registris kirjas.»
    Kalju Kindlustusega on liikluskindlustuse fondil probleeme küllaltki sageli, märkis Tinn. «Põhjus on suuresti selles, et nende Tallinna büroo otsustusõigus on piiratud. Kui inimeselt võetakse kahjutaotlus Tallinnas kenasti vastu ja hiljem tuleb Narvast teistsugune otsus, siis järgneb sageli edasikaebus.»
    Mare Hiiesalu rõhutas, et kohtusse kaebamine on vajalik kas või ainult pretsedendi mõttes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.