Millimeetripaksuse tengelpunga võidukäik

Parim raha on plastraha. Ees-tis on tuhandeid inimesi, kes ostude eest tasumiseks ei pea sularahapatakaid kaasa vedama, kui selle järele aga igatsus tuleb, saab kaarti õiges kohas seina toppides ka kupüüre krabistada.

Äripäev tervitab plastrahanduse jõudsat arengut Eestis. Viimase näitena sellest tuli uudis nelja panga -- Hansa-, Hoiu-, Foreks- ja Tallinna Panga -- kavatsustest võtta suvel kasutusele rahvusvahelised Cirruse/Maestro maksekaardid. Tegemist on nn vaese inimese kaardi ehk deebetkaardiga. Krediitkaardiga saab Eesti pankadest esialgu uhkeldada vaid ERA Pank.

Rahvusvahelistest maksekaartidest on enimlevinud Mastercard ja VISA. Cirruse/Maestro puhul on positiivne see, et klientidele vahetatakse kaart tasuta, vaid hooldustasu võib tõenäoliselt mõnevõrra suureneda. Kõik pankade kliendid ei ole paraku nii rahakad, et jaksaksid Mastercardi kasutada. Seega on Cirruse/Maestro Eestisse teretulnud.

Hansapanga ja Hoiupanga maksekaartide omanikud on kaardiga maksete tegemise mugavuses juba veenduda jõudnud. Maestroga on mugavate teenuste pakkujate seltskonda astumas ka Tallinna ja Forekspank. Ühispangal on rahvusvaheline VISA-kaart juba olemas, Classicu ja Goldi puhul ei ole ka maksete teostamisega raskusi, seevastu on tihti probleeme panga mittetöötavate terminaalidega.

Cirruse/Maestro puuduseks on ehk suhteliselt väike makseterminaalide arv -- 1,5 miljonit maailmas Mastercardi 120--130 miljoni kõrval. Teisest küljest on kõva sõna juba seegi, kui saad kuskil, ütleme Uus-Meremaal, kasvõi üheski poes Maestroga maksta.

Praegu jagunevad makseter-minaalid Euroopa ja ülejäänud maailma vahel enam vähem pooleks -- vastavalt 750 000 ja 708 000. Pankade andmeil saab kaarti Euroopas kasutada 26 riigis. Klassikalistest läänemaadest jäävad Euroopa kaardil valgeteks laikudeks vaid Soome, Inglismaa ja Iirimaa. Neis riikides kehtib vaid n-ö Cirruse pool, st on võimalik sularaha välja võtta, mitte aga poes maksta.

Endistest idabloki maadest toimib Cirruse/Maestro praegu Venemaal, Lätis, Poolas, T?ehhis, Slovakkias, Ungaris ja Bulgaarias. Välja jäävad endised NL vabariigid, peale kahe eespoolnimetatu ja varsti ka Eesti. Sularaha väljavõtmisel toimib kaart Rumeenias ja Sloveenias.

Kaardiomanik ei jää hätta ka USAs (500 000 terminaali, valdavalt bensiinijaamades), Austraalias (37 000), Indoneesias, Mauritiuses jm, kokku 23 riigis väljaspool Euroopat.

Kliendi jaoks oleks mugavaim, kui oleks välja töötatud mingi standard. Nii et saaks igal pool, hoolimata sellest, millise panga klient oled, makseid sooritada ja automaatidest raha võtta. Praegu on ka Eestis mitmel pool ostude eest maksmisega omajagu probleeme, sest kauplus tunnustab näiteks ainult ühte kaarti.

Selles valguses tuleb tunnustavalt vaadata pankade ühist katset klientidele rahvusvaheline turg lahtisemaks teha.