• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millimeetripaksuse tengelpunga võidukäik

    Parim raha on plastraha. Ees-tis on tuhandeid inimesi, kes ostude eest tasumiseks ei pea sularahapatakaid kaasa vedama, kui selle järele aga igatsus tuleb, saab kaarti õiges kohas seina toppides ka kupüüre krabistada.
    Äripäev tervitab plastrahanduse jõudsat arengut Eestis. Viimase näitena sellest tuli uudis nelja panga -- Hansa-, Hoiu-, Foreks- ja Tallinna Panga -- kavatsustest võtta suvel kasutusele rahvusvahelised Cirruse/Maestro maksekaardid. Tegemist on nn vaese inimese kaardi ehk deebetkaardiga. Krediitkaardiga saab Eesti pankadest esialgu uhkeldada vaid ERA Pank.
    Rahvusvahelistest maksekaartidest on enimlevinud Mastercard ja VISA. Cirruse/Maestro puhul on positiivne see, et klientidele vahetatakse kaart tasuta, vaid hooldustasu võib tõenäoliselt mõnevõrra suureneda. Kõik pankade kliendid ei ole paraku nii rahakad, et jaksaksid Mastercardi kasutada. Seega on Cirruse/Maestro Eestisse teretulnud.
    Hansapanga ja Hoiupanga maksekaartide omanikud on kaardiga maksete tegemise mugavuses juba veenduda jõudnud. Maestroga on mugavate teenuste pakkujate seltskonda astumas ka Tallinna ja Forekspank. Ühispangal on rahvusvaheline VISA-kaart juba olemas, Classicu ja Goldi puhul ei ole ka maksete teostamisega raskusi, seevastu on tihti probleeme panga mittetöötavate terminaalidega.
    Cirruse/Maestro puuduseks on ehk suhteliselt väike makseterminaalide arv -- 1,5 miljonit maailmas Mastercardi 120--130 miljoni kõrval. Teisest küljest on kõva sõna juba seegi, kui saad kuskil, ütleme Uus-Meremaal, kasvõi üheski poes Maestroga maksta.
    Praegu jagunevad makseter-minaalid Euroopa ja ülejäänud maailma vahel enam vähem pooleks -- vastavalt 750 000 ja 708 000. Pankade andmeil saab kaarti Euroopas kasutada 26 riigis. Klassikalistest läänemaadest jäävad Euroopa kaardil valgeteks laikudeks vaid Soome, Inglismaa ja Iirimaa. Neis riikides kehtib vaid n-ö Cirruse pool, st on võimalik sularaha välja võtta, mitte aga poes maksta.
    Endistest idabloki maadest toimib Cirruse/Maestro praegu Venemaal, Lätis, Poolas, T?ehhis, Slovakkias, Ungaris ja Bulgaarias. Välja jäävad endised NL vabariigid, peale kahe eespoolnimetatu ja varsti ka Eesti. Sularaha väljavõtmisel toimib kaart Rumeenias ja Sloveenias.
    Kaardiomanik ei jää hätta ka USAs (500 000 terminaali, valdavalt bensiinijaamades), Austraalias (37 000), Indoneesias, Mauritiuses jm, kokku 23 riigis väljaspool Euroopat.
    Kliendi jaoks oleks mugavaim, kui oleks välja töötatud mingi standard. Nii et saaks igal pool, hoolimata sellest, millise panga klient oled, makseid sooritada ja automaatidest raha võtta. Praegu on ka Eestis mitmel pool ostude eest maksmisega omajagu probleeme, sest kauplus tunnustab näiteks ainult ühte kaarti.
    Selles valguses tuleb tunnustavalt vaadata pankade ühist katset klientidele rahvusvaheline turg lahtisemaks teha.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Nafta hind pöördus uuesti langusesse
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Nafta hinnad kukuvad täna koos ülejäänud finantsturgudega, sest kahtluse alla on seatud praeguste vaktsiinide efektiivsus omikrontüve vastu, vahendab Reuters.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Lääne-Viru suurpõllumehe seakasvatuse pankrotipessa jäi 1,22 miljonit eurot
Kohus lõpetas aasta põllumehe tiitliga pärjatud Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Indrek Klammeri OÜ Kupna Mõis pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, seakasvatusega tegelenud ettevõtte võlausaldajatel jäi kokku saamata 1,22 miljonit eurot.
Kohus lõpetas aasta põllumehe tiitliga pärjatud Lääne-Virumaa põllumajandusettevõtja Indrek Klammeri OÜ Kupna Mõis pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, seakasvatusega tegelenud ettevõtte võlausaldajatel jäi kokku saamata 1,22 miljonit eurot.