Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühingud tahavad suurendada abiraha

    Praegu on töötu abiraha 240 krooni kuus ning selle aasta riigieelarvest on eraldatud 55 miljonit krooni. Ametiühingud soovivad selle tõstmist 450 kroonile. Eesti ametiühingute keskliidu juhatuse esimehe Raivo Paavo sõnul ei ole number laest võetud: «On olemas Euroopa nõukogu standardid, me räägime tõsiselt Euroopasse minekust ja seal on antud soovitus, et töötu abiraha võiks olla 50% alampalgast. Tänane alampalk Eestis on 845 krooni.»
    Ametiühingud taotlevad ka tulumaksuvaba miinimumi suurendamist praeguselt 500 kroonilt 845 kroonile. Juba täna näitab elatusmiinimumi rehkendus, et see on 1050 krooni, põhjendas Paavo. «Ühest küljest tundub meie nõudmine kummaline, et tahetakse peaaegu 50% tõusu, aga teisalt elu ise dikteerib, me oleme jäänud nii kaugele maha.»
    Peale selle hakkavad ametiühingud taotlema alampalga tõstmist 845 kroonilt 1200 kroonile. Küsimusele, kust leitaks vajalik raha, vastas Paavo: «Vastan kalanduse ametiühingu liidu esinaise Tiiu Kattai sõnadega, kes ütles, meil on nii palju varimajandust, tehku kord majja ja on raha käes.»
    Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar märkis, et maksude kogumist tuleks kahtlemata parandada, aga eelarves on palju olulisemaid positsioone, kus paremast kogumisest tulevat raha ära kasutada, näiteks ettevõtte taasinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine. Maksuvaba miinimumi tõstmisega võiks nõus olla, lisas Tamsar.
    Peaministri nõunik Ardo Hansson ei toeta ametiühingute nõudmisi. Töötu abiraha suurendamine võiks tema sõnul tekitada olukorra, kus inimesed leiavad, et riigi kulul elamine ja selle kõrvalt pisut oma äri ajamine on kasulikum kui töötamine.
    Ka maksuvaba miinimumi nii radikaalne tõstmine on Hanssoni sõnul välistatud. Väikest tõusu Hansson toetaks, kui leitaks vajalikud vahendid.
    Mis puutub ametiühingute soovi tõsta alampalka, siis seda on Hanssoni sõnul kõige raskem teostada: «See hakkab riigi tulusid ja kulusid väga palju mõjutama, aga ma ei näe mingit põhjust, et me peaksime olukorras, kus me oleme 10protsendilises inflatsioonikeskkonnas, hakkama rääkima 50protsendilisetest tõusudest.»
    Tulevikus peaks Hanssoni sõnul miinimumpalgast hoopis loobuma: «Ega ei ole nii, et valitsus võtab vastu otsuse ja vaesus kohe väheneb. Paljud oskusteta inimesed on valmis madala palgaga töötama, et õppida ja pikaajaliselt oma palka tõsta, kui miinimumpalk on väga kõrge, siis tööandjal pole kasulik seda inimest võtta. Kõrge miinimumpalk on kindlaim viis tekitada töötust.»
    Ametiühingute keskliidu juhatus tuli välja ka ettepanekuga võtta progresseeruva tulumaksu temaatika kolmepoolsete läbirääkimiste kavasse. Paavo hinnangul peaksid kõrge sissetulekuga inimesed olema tulumaksuga rohkem maksustatud. Samas lisas ta, et veel pole tehtud piisavat analüüsi, milline oleks progresseeruva tulumaksu mõju keskmisele palgatöötajale. Meie volikogu ja keskliidu juhatus valmistab ette põhjalikumat analüüsi, teatas Paavo.
    Price Waterhouse'is töötav endine peaministri nõunik Hardo Pajula on kategooriliselt progresseeruva tulumaksu vastu: «Igasugune maksusüsteemi kallal jukerdamine ei tule kasuks. Olen vastu ka ettevõtte tulumaksu muutmisele.»
    Pajula sõnul on üldine 26% tulumaks üks oluline atraktiivne joon meie majanduskeskkonnas. Progresseeruv tulumaks tooks tema sõnul kaasa aga nn ümbrikupalga osakaalu tõusu.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Suri kommunaalärimees Nikolai Ossipenko
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Esmaspäeval suri 65aastane mõjukas ettevõtja ja munitsipaalpoliitik Nikolai Ossipenko, keda prokuratuur kahtlustas korruptsioonikuritegudes, teatas Põhjarannik.
Cleveron sai uue tegevjuhi
Cleveroni uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks sai Per Klavsen, kes varem on töötanud tippjuhina nii kasvuettevõtetes kui ka rahvusvahelistes korporatsioonides nagu Canon või Pay Complete.
Cleveroni uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks sai Per Klavsen, kes varem on töötanud tippjuhina nii kasvuettevõtetes kui ka rahvusvahelistes korporatsioonides nagu Canon või Pay Complete.