Ametiühingud tahavad suurendada abiraha

Praegu on töötu abiraha 240 krooni kuus ning selle aasta riigieelarvest on eraldatud 55 miljonit krooni. Ametiühingud soovivad selle tõstmist 450 kroonile. Eesti ametiühingute keskliidu juhatuse esimehe Raivo Paavo sõnul ei ole number laest võetud: «On olemas Euroopa nõukogu standardid, me räägime tõsiselt Euroopasse minekust ja seal on antud soovitus, et töötu abiraha võiks olla 50% alampalgast. Tänane alampalk Eestis on 845 krooni.»

Ametiühingud taotlevad ka tulumaksuvaba miinimumi suurendamist praeguselt 500 kroonilt 845 kroonile. Juba täna näitab elatusmiinimumi rehkendus, et see on 1050 krooni, põhjendas Paavo. «Ühest küljest tundub meie nõudmine kummaline, et tahetakse peaaegu 50% tõusu, aga teisalt elu ise dikteerib, me oleme jäänud nii kaugele maha.»

Peale selle hakkavad ametiühingud taotlema alampalga tõstmist 845 kroonilt 1200 kroonile. Küsimusele, kust leitaks vajalik raha, vastas Paavo: «Vastan kalanduse ametiühingu liidu esinaise Tiiu Kattai sõnadega, kes ütles, meil on nii palju varimajandust, tehku kord majja ja on raha käes.»

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar märkis, et maksude kogumist tuleks kahtlemata parandada, aga eelarves on palju olulisemaid positsioone, kus paremast kogumisest tulevat raha ära kasutada, näiteks ettevõtte taasinvesteeritud kasumi tulumaksust vabastamine. Maksuvaba miinimumi tõstmisega võiks nõus olla, lisas Tamsar.

Peaministri nõunik Ardo Hansson ei toeta ametiühingute nõudmisi. Töötu abiraha suurendamine võiks tema sõnul tekitada olukorra, kus inimesed leiavad, et riigi kulul elamine ja selle kõrvalt pisut oma äri ajamine on kasulikum kui töötamine.

Ka maksuvaba miinimumi nii radikaalne tõstmine on Hanssoni sõnul välistatud. Väikest tõusu Hansson toetaks, kui leitaks vajalikud vahendid.

Mis puutub ametiühingute soovi tõsta alampalka, siis seda on Hanssoni sõnul kõige raskem teostada: «See hakkab riigi tulusid ja kulusid väga palju mõjutama, aga ma ei näe mingit põhjust, et me peaksime olukorras, kus me oleme 10protsendilises inflatsioonikeskkonnas, hakkama rääkima 50protsendilisetest tõusudest.»

Tulevikus peaks Hanssoni sõnul miinimumpalgast hoopis loobuma: «Ega ei ole nii, et valitsus võtab vastu otsuse ja vaesus kohe väheneb. Paljud oskusteta inimesed on valmis madala palgaga töötama, et õppida ja pikaajaliselt oma palka tõsta, kui miinimumpalk on väga kõrge, siis tööandjal pole kasulik seda inimest võtta. Kõrge miinimumpalk on kindlaim viis tekitada töötust.»

Ametiühingute keskliidu juhatus tuli välja ka ettepanekuga võtta progresseeruva tulumaksu temaatika kolmepoolsete läbirääkimiste kavasse. Paavo hinnangul peaksid kõrge sissetulekuga inimesed olema tulumaksuga rohkem maksustatud. Samas lisas ta, et veel pole tehtud piisavat analüüsi, milline oleks progresseeruva tulumaksu mõju keskmisele palgatöötajale. Meie volikogu ja keskliidu juhatus valmistab ette põhjalikumat analüüsi, teatas Paavo.

Price Waterhouse'is töötav endine peaministri nõunik Hardo Pajula on kategooriliselt progresseeruva tulumaksu vastu: «Igasugune maksusüsteemi kallal jukerdamine ei tule kasuks. Olen vastu ka ettevõtte tulumaksu muutmisele.»

Pajula sõnul on üldine 26% tulumaks üks oluline atraktiivne joon meie majanduskeskkonnas. Progresseeruv tulumaks tooks tema sõnul kaasa aga nn ümbrikupalga osakaalu tõusu.