• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Flexa ehitab Virumaale mööblitehase

    Mööblitehase rajamiseks ostis Flexa Kadrinas endise EPT tootmishoone, kus praegu käib remont, rääkis Flexa Eesti juhatuse esimees Aleksander Nikolajev. «Selle kuu jooksul saabuvad seadmed, aasta lõpul käivitame tootmise,» lisas ta. Männipuidust laste- ja noortemööbli tootmise käivitamiseks investeerib Flexa Eesti kahe aasta jooksul plaani järgi vähemalt 30 miljonit krooni, märkis Nikolajev.
    Seni toodab Flexa Eesti Viru-Nigulas vaid liimkilpi ja mööblidetaile omanikfirma Taani mööblitehastele. Balti suurim kilbivalmistaja, 174 inimesega tehas, töötab kolmes vahetuses puhkepäevadeta. Iga kuu töötleb Flexa Eesti 2500 tihumeetrit männisaematerjali.
    Kadrina tehases toodetud mööblit plaanib Flexa Eesti hakata müüma algul Flexa Taani müügivõrgu kaudu. «Aga tuleb ka odavam mööbel, mida hakkame ise Baltimaades ja Venemaal müüma,» sõnas Nikolajev.
    1995. a aprillis avatud Viru-Nigula tehase esimese aasta müügikäive oli 28 mln krooni. Eelmisel aastal müüs Flexa Eesti toodangut 64 mln krooni eest ja jõudis aasta lõpul kasumisse. Selle aasta esimese kvartali müügikäive oli 21 mln krooni ja aasta prognoos on 80 mln krooni.
    1994. a registreeritud Flexa Eesti kuulub Taani perekonna Lykke Jenseni kontsernile Flexa Holding A/S. Kontsernil on kaks tehast Taanis ja üks Eestis ning müügiesindused Saksamaal, Itaalias, Inglismaal ja Prantsusmaal. Grupi mullune müügikäive oli 200 mln Taani krooni (~420 mln Eesti krooni). Viru-Nigula tehase ametliku avamisega tähistab Flexa firma 25. aastapäeva.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Kaup24 ja Hansapost saavad uue tegevjuhi