• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 02.06.97, 01:00

Kas on õige kahe suurfirma müümine ühele omanikule?

Siiani on Eesti Merelae-vandus meie arvates peale maksnud autovedudele Eestist Moskvasse. Nad reklaamivad Euroopas vedusid Tallinna kaudu Moskvasse.
Hindade põhjal tundub, et mingil määral on Eesti Merelaevanduse mereveo kasumist doteeritud kaubavedu. See on teinud teistele konkureerimise küllalt raskeks.
Kauba vedamiseks on Eesti Merelaevandus kasutanud ka N-Terminaali konteinerrongi ja tundub, et nad on ka seda omalt poolt doteerinud.
Läänes reklaamib Eesti Merelaevandus hinnad Saksa markades välja, kuid konteinerrong võtab raha vastu USA dollarites. Kuna dollar on vahepeal kallimaks läinud, on meil tunne, et selle aasta kolmel esimesel kuul on Eesti Merelaevandus maksnud raudteevedudele peale. Seda nad teevad merevedude kasumi arvel.
Oleks normaalne, kui Eesti Merelaevandus veaks kauba meritsi Tallinna ja Tallinnas oleksid kõik edasivedamise variandid võrdsetel alustel, et Eesti Merelaevandus ei hakkaks doteerima oma mereveo kasumist kauba edasivedu.
Kui hakatakse näiteks mereveost teenitud kasumist raudteeveole peale maksma, siis meie jaoks ei ole see enam normaalne turusituatsioon.
Kui tekib organisatsioon, kes võtab enda alla väga suure osa igasugustest vedudest, terminaali teenindamisest ja muudest asjadest ja siis hakkab vahepeal kombineerima, et ühe valdkonna suurest kasumist makstakse teise valdkonna kahjum, siis see ei ole päris normaalne. Kui iga operatsioon toimub turuhindade järgi, siis probleemi ei ole, siis konkureerime kõik võrdsetel alustel.
Suhtun Eesti Merelaevan-duse ja Eesti Raudtee erastamisesse ühele omanikule väga normaalselt. Iseenesest see ei ole mingisugune eriline probleem.
Täpsustaksin üle, milline raudtee. Kas raudtee operaator (valitsus plaanib erastada -- toim.) või raudtee infrastruktuur (esialgu jääb riigile -- toim.). Kui mõeldakse raudtee operaatorit, siis pole üldse millestki rääkida, siis terviseks. Tegelikult see peakski mingisuguses ulatuses nii olema.
Kui aga mõeldakse raudtee infrastruktuuri, siis ma natukene mõtleksin. Kuid koostöö või mingi osalus on ka sellisel juhul mõeldav.
Arvan, et see, kui Eesti Merelaevandus ja Eesti Raudtee on ühe ettevõtte omad, on ikkagi liig. See ettevõte muutuks transiidimonopolistiks. Usun, et üldisele transiidi arengule Eestis see väga hästi mõjuda ei pruugi. Monopolism ei vii kunagi kiirele arengule. Eks ta on ikkagi arengu pärssija.
Kui Eesti Merelaevandus ja Eesti Raudtee oleks ühe omaniku käes, investeeritaks raudtee arendamisse vähem kui siis, kui firma kuuluks erinevatele omanikele. Loogika on selles, et laevandusfirmale oleks mõtet raudteesse investeerida just nii palju, kui ta laevadega suudab minema vedada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele