Kas on õige kahe suurfirma müümine ühele omanikule?

Siiani on Eesti Merelae-vandus meie arvates peale maksnud autovedudele Eestist Moskvasse. Nad reklaamivad Euroopas vedusid Tallinna kaudu Moskvasse.

Hindade põhjal tundub, et mingil määral on Eesti Merelaevanduse mereveo kasumist doteeritud kaubavedu. See on teinud teistele konkureerimise küllalt raskeks.

Kauba vedamiseks on Eesti Merelaevandus kasutanud ka N-Terminaali konteinerrongi ja tundub, et nad on ka seda omalt poolt doteerinud.

Läänes reklaamib Eesti Merelaevandus hinnad Saksa markades välja, kuid konteinerrong võtab raha vastu USA dollarites. Kuna dollar on vahepeal kallimaks läinud, on meil tunne, et selle aasta kolmel esimesel kuul on Eesti Merelaevandus maksnud raudteevedudele peale. Seda nad teevad merevedude kasumi arvel.

Oleks normaalne, kui Eesti Merelaevandus veaks kauba meritsi Tallinna ja Tallinnas oleksid kõik edasivedamise variandid võrdsetel alustel, et Eesti Merelaevandus ei hakkaks doteerima oma mereveo kasumist kauba edasivedu.

Kui hakatakse näiteks mereveost teenitud kasumist raudteeveole peale maksma, siis meie jaoks ei ole see enam normaalne turusituatsioon.

Kui tekib organisatsioon, kes võtab enda alla väga suure osa igasugustest vedudest, terminaali teenindamisest ja muudest asjadest ja siis hakkab vahepeal kombineerima, et ühe valdkonna suurest kasumist makstakse teise valdkonna kahjum, siis see ei ole päris normaalne. Kui iga operatsioon toimub turuhindade järgi, siis probleemi ei ole, siis konkureerime kõik võrdsetel alustel.

Suhtun Eesti Merelaevan-duse ja Eesti Raudtee erastamisesse ühele omanikule väga normaalselt. Iseenesest see ei ole mingisugune eriline probleem.

Täpsustaksin üle, milline raudtee. Kas raudtee operaator (valitsus plaanib erastada -- toim.) või raudtee infrastruktuur (esialgu jääb riigile -- toim.). Kui mõeldakse raudtee operaatorit, siis pole üldse millestki rääkida, siis terviseks. Tegelikult see peakski mingisuguses ulatuses nii olema.

Kui aga mõeldakse raudtee infrastruktuuri, siis ma natukene mõtleksin. Kuid koostöö või mingi osalus on ka sellisel juhul mõeldav.

Arvan, et see, kui Eesti Merelaevandus ja Eesti Raudtee on ühe ettevõtte omad, on ikkagi liig. See ettevõte muutuks transiidimonopolistiks. Usun, et üldisele transiidi arengule Eestis see väga hästi mõjuda ei pruugi. Monopolism ei vii kunagi kiirele arengule. Eks ta on ikkagi arengu pärssija.

Kui Eesti Merelaevandus ja Eesti Raudtee oleks ühe omaniku käes, investeeritaks raudtee arendamisse vähem kui siis, kui firma kuuluks erinevatele omanikele. Loogika on selles, et laevandusfirmale oleks mõtet raudteesse investeerida just nii palju, kui ta laevadega suudab minema vedada.