Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võimas PR-üritus
- Eesti president sai hakkama teoga, mis maailma tähelepanu taas korraks Eestile tõmbas. Kui kolme Balti riigipea kohtumised on saanud tavapäraseks, siis kahe suurriigi, Poola ja Ukraina kaasamine Tallinna tippkohtumisele oli haruldane. Viie presidendi kohtumist ei ole olnud üle 75 aasta.
Viit riiki ühendab see, et nad kõik tunnetavad ohtu jääda julgeoleku osas nn halli tsooni. Kõige valusam on see küsimus Eesti-Läti-Leedu jaoks, kes kõigi märkide kohaselt on NATO eelolevast laienemisringist välja jäänud. Ukraina ja Poola ?ansid on suuremad. On ju Poola koos T?ehhi ja Ungariga üks potentsiaalsemaid Euroopa Liidu ja NATO liikmekandidaate. Ukraina liidril Leonid Kut?mal aga ees Madridi tippkohtumise ajal sõlmitav spetsiaalne partnerlusleping NATOga. Seega on nende kahe presidendi kaasamine tippkohtumisele, kus kirjutati alla ühiskommünikee NATO laienemisprotsessi olulisusest, Meri poolt väga tark käik.
Vene ajakirjandus hindas kohtumist kui Balti-Ukraina liidu loomist, omamoodi sümboolsena nähakse ka kohtumise ajastamist samale päevale Venemaa ja NATO vaheliste suhete põhiakti allkirjastamisega.
Iseküsimus, kui suurt otsest tulu presidentide kohtumine meile toob. Möönis ju ka Meri ise, et «NATO asi on otsustada, mis põhimõtete alusel uued liikmed vastu võetakse, me ei saa seda dikteerida». Ennast aeg-ajalt meelde tuletada saame aga küll. Meri initsiatiivil toimunud tippkohtumine on hinnatav kui võimas ja õnnestunud PR-üritus.