• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EVPsid euroraha vastu ei vahetata

    EVPde kasutamisaeg lõpeb 31. detsembril 1998. a. Maa-ameti andmetel oli eelmise aasta lõpuks Eestis erastatud üks protsent maadest. Samas võib ostueesõigusega ja piiratud enampakkumisega erastamisel tasuda kogu müügihinna EVPdes.
    Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Valve Raudnask märkis: «Kas ei oleks viimane aeg pikendada EVPde eluaega, sest maaerastajad on pingul, kartes, et maa kättesaamine venib pikemaks kui EVPde kehtimisaeg.»
    «Seda on minult riigikogus juba seitse korda küsitud,» kostis Mart Opmann. «Kui riik oma kohustusi ei suuda täita, siis ta loomulikult on sunnitud pikendama tähtaega.»
    Opmann nentis, et maade erastamine on üks põhiline koht, kuhu lähiaastatel EVPd võiksid neelduda, ridamisi vastu võetud seadused ja määrused peaks maade erastamisprotsessi oluliselt kiirendama.
    Rahandusministeerium ei soovi Opmanni sõnul EVPde kasutamise pikendamise tähtaega välja öelda enne oktoobrit, kui valmivast analüüsist selgub, kui palju on viimased seadusemuudatused maade erastamist kiirendanud. Sõltuvalt sellest määratakse EVPde kasutamisaja pikendamine, väitis ta.
    «See, et EVPde eest saab maad erastada, on ikkagi soodustus inimesele, me võime ju raha eest ka maad müüa,» märkis Opmann.
    Opmanni sõnul on olemas huvigrupid, kelle soov on igavesti erastada EVPde eest või saada igavesi järelmaksu tingimusi: «Siis lihtsalt, kui euroraha kasutusele võtame kuulutame erastamisväärtpaberid õigustühiseks või anname EVPde eest veel euroraha välja! Riik peab ikka vastutama oma kohustuste eest nende protsesside läbiviimisel.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.