Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaade prominentide rahakotti

    Suuremad laenuvõtjad 106st (101 riigikogu liiget, president, peaminister, riigikohtu esimees, riigikontrolli peakontrolör, Eesti Panga president) deklaratsiooni esitanust on Ilmar Mändmets, Igor Gräzin, Mart Siimann ja Tiit Vähi.
    750 000 krooni on ekspeaminister saanud oma majanaabri Olari Taali juhitavast pangast ning 200 000 krooni eraisikult. 350 000 krooni on eraisikult laenu võtnud ka Edgar Savisaar.
    Lisatuluna märkis Vähi aktsiatelt saadavaid dividende. Ekspeaminister, kes omab Tallinna luksuskorterit, suvilat Harju maakonnas ja maja Valga maakonnas, deklareeris ka 1987. aasta VAZ 2109 omamist.
    Eesti Panga presidendi Vahur Krafti deklaratsioon on tunduvalt kesisem. Tema ainsaks lisatuluallikaks on lektori tasu ning ta tasub Eesti Pangast võetud 191 483 krooni suurust laenu.
    211 350 kroonist võlga keskpangale deklareeris ka reformierakonna peasekretär Heiki Kranich ning 165 000 krooni on jäänud tasuda Siim Kallasel. Enamjaolt on parlamendi liikmed võtnud laenu Hoiupangast ja Eesti Ühispangast, kust 400 000kroonise laenu on võtnud ka Indrek Kannik ja miljonilise laenu Mart Siimann.
    Kõige suurema laenu, 1 545 000, on võtnud Eesti Maapangast ekspõllumajandusminister Ilmar Mändmets. Igor Gräzinil on Ameerikas maja ostuks võetud 115 000dollarilisest laenust jäänud tasuda veel 75 000 dollarit.
    Kokku võttis eelmisel aastal 25 riigikogu liiget laenu umbes 7 miljoni väärtuses, mis on ligi kolm miljonit krooni rohkem kui 1995. aastal. Keskmine laenusuurus jääb vahemikku 100 000--200 000 krooni.
    Aktsiate omamist on märkinud 48 deklareerijat. Aktsiate väärtus kõigub miljonist kroonist saja kroonini. Näiteks koonderakondlasel Juhan Aarel on üks perefirma ASi Creare 150kroonine aktsia. Paljud saadikud omavad vähetuntud firmade aktsiaid.
    Enam deklareeritud väärtpaberiks on EVP-kroonid, mida keskmiselt on riigikogu liikmel 10 000--20 000.
    Regionaalpoliitikasse ja põllumajandusse investeerijana torkab silma riigikogu juhatuse aseesimees Ants Käärma. Talle kuulub 100 Paide KEKi 100kroonist aktsiat, 3685 Paide Piima 10kroonist aktsiat ja üks 17615kroonine Aravete POÜ osatäht. Käärma on deklareerinud ka ligi 500 000 EVP omamist.
    Reformierakondlasel Valve Kirsipuul on 4333 ASi Estiko A-aktsiat, nende väärtus pole teada, kuna börsil on noteeritud vaid E-aktsiad. Aktsionäride TOPi on Kirsipuu pandud arvestusega, et A-aktsiatel on vähemalt sama väärtus nagu E-aktsiatelgi.
    Riigikogu liikmete auto- pargis on esindatud umbes poolsada mudelit, sealt leiab näiteks reformierakondlase Igor Gräzini 1995. a Mercury Grand Marquis ja Mercury Cougar'i või Kristiina Ojulandi 1984. a Porsche 924 ja 1979. a Mercedes Benz 280, aga ka koonderakondlase Juhan Aare veoautod: 1976. a Ford ja 1983. a MB L 608 D.
    Kokku on autoomanikke 48 ja enam kui üht autot omab 14. Endel Lippmaa deklareeris koguni neli autot, millest kaks on VAZid, üks 1990. a Opel Senator 3,0i ja teine 1985. a BMW 728i. Teine BMW omanik riigikogus on rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. Enim loetletud margid on VAZ ja Ford Sierra.
    Saadikute seas on ka paadiomanikke. Vene fraktsioonist on mootorpaat Nikolai Maspanovil ja mõõdukatest Vambo Kaalul, ekspõllumajandusminister Ilmar Mändmetsale kuulub avamerejaht Carter 30 EST 40.
    Kinnisvara mitte omamist deklareerivad 16 parlamendi liiget. Neist tuntumad on Keskerakonna liider Edgar Savisaar, Isamaaliidust Tunne Kelam ja Mart Laar ning Reformierakonnast Aap Neljas.
    Veel ei ole kinnisvara Olev Antonil, Jaanus Betlemil, Rein Karemäel, Tõuna Kaubal, Märt Kubol, Peeter Lorentsil, Mart Nutil, Eldur Parderil, Mihkel Pärnojal, Jaan Pööril, Aino Rungel ja Raoul Üksväraval.
    Autot, väärtpabereid ega kinnisvara pole deklareerinud ka Eesti Panga president Vahur Kraft.
    President Lennart Meri deklareeris, et omab puitmaja Tallinnas, poolt Tallinna kahetoalisest korterist ning poolt tagastatud puitelamust Tallinnas. Teise poole omanik on tema vend, riigikontrolli peakontrolör Hindrek Meri, kellele lisaks poolitatud varale kuulub 3-toaline korter Tallinnas ja suvila Harju maakonnas. Kinnisvara väärtust deklaratsioonid ei kajasta.
    Laenu ei ole kumbki võtnud, ent muus osas on kahe venna varanduslik seis vastandlik. Hindrekul on auto, 1987. aasta VAZ 2107, Lennartil ei ole, presidendil on 78 investeerimisfondi osakut, peakontrolöril mitte. Lennart Meri märkis lisatasuna loengutasusid ja honorare, Hindrek Meri pensioni.
  • Hetkel kuum
Endine amazonlane: vaikiv klient võib anda ärile surmahoobi
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Investor Toomas sai tunnustuse koos teiste rahatarkuse eestvedajatega
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
MTA: ümbrikupalga kahju ulatub üle saja miljoni
Maksu- ja tolliamet hindas ümbrikupalgast tuleneva maksukahju eelmisel aastal 113,6 miljoni euro suuruseks.
Maksu- ja tolliamet hindas ümbrikupalgast tuleneva maksukahju eelmisel aastal 113,6 miljoni euro suuruseks.