• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnafond ostab 60 autot

    Keskkonnafondi nõukogu esimehe Peeter Soovälja sõnul finantseerib fond kasutuslepinguga kaheksat kastiga ja kaheksat kastita looduskaitseinspektsioonile minevat maasturit.
    Opelid jäävad meie bilanssi, kuid lähevad igas maakonnas ja Narvas asuvate keskkonnaosakondade kasutusse, rääkis Sooväli. Looduskaitseinspektorid vahetavad välja rohkem kui kümme aastat vanad nõukogude päritolu sõidukid, mille ülalpidamiskulud on liialt suured, lisas ta.
    Opelite ostmisel saime auto salongihinnast üle 30 000 madalamalt, lausus Sooväli. Opelid müünud ASi Carring direktor Raul Angerjärv märkis, et allahindluse summat on raske täpsustada, sest see sõltub varustusest.
    Keskkonnafond loobus Soovälja sõnul stereost ja talvekummidest suurema võimsuse, kuid sama mahuga mootori kasuks, samuti võeti kõige odavam värv. Opelid saavad tehases valmis jaanipäevaks.
    Ülejäänud autode eest maksavad Soovälja sõnul mereinspektsioon ja metsaamet. «Teeme lepingud autosid soovivate meie haldusala asutustega ja ka metsakapitaliga, et raha keskkonnafondi arvele tuleks,» lausus Sooväli. Ta lisas, et hanget teostas keskkonnafond, kuna ministeeriumil hanke korraldamise võimalust pole.
    Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Henn Alton ütles, et autode jaotust pole veel tehtud, kuna keskkonnainspektsiooni täpne struktuur selgub alles pärast seda, kui riigikogu võtab vastu järelevalveteenistuse seaduse.
    Praegu töötab maakondades 25 metsainspektorit ja näiteks Virumaal on nelja inspektori ühiskasutuses vaid üks vana villis, märkis Alton.
    Keskkonnafondi eelmisest autohankest poolteist aastat tagasi jäid mõned kenad ja kallid autod järelevalvetegevusega mitteseotud riigiametnike käsutusse, rääkis riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs. «Küsimus on selles, kus neid autosid tegelikult kasutatakse,» nentis ta.
    Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul toetuti toona fondi põhikirjale, mis seda justkui lubas. Samas pole põhikiri seadusega kooskõlas.
    «Veebruaris otsustas valitsus, et keskkonnafondi põhikiri tuleb kiiresti viia kooskõlla keskkonnaseadusega, aga seda pole seni tehtud,» ütles Lüüs. Soovälja väitel on parandatud põhikiri siiski kinnitamiseks esitatud.
    Kuna seaduse järgi on keskkonnafond loodud keskkonnakaitseprojektide finantseerimiseks, saab keskkonnafondi raha kasutada vaid keskkonnakaitse abinõude täiendavaks finantseerimiseks, lausus Lüüs.
    «Me tegeleme looduskaitsepolitseina ja peame olema sama varustusega, mis seaduserikkujad,» lausus Sooväli. «Ametnik peab olema väärikas, et oma ülesannet täita,» lisas ta.
    Järgmisel aastal on keskkonnafondil Soovälja sõnul plaanis osta mootorpaate ning lumesaane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.