Keskkonnafond ostab 60 autot

Keskkonnafondi nõukogu esimehe Peeter Soovälja sõnul finantseerib fond kasutuslepinguga kaheksat kastiga ja kaheksat kastita looduskaitseinspektsioonile minevat maasturit.

Opelid jäävad meie bilanssi, kuid lähevad igas maakonnas ja Narvas asuvate keskkonnaosakondade kasutusse, rääkis Sooväli. Looduskaitseinspektorid vahetavad välja rohkem kui kümme aastat vanad nõukogude päritolu sõidukid, mille ülalpidamiskulud on liialt suured, lisas ta.

Opelite ostmisel saime auto salongihinnast üle 30 000 madalamalt, lausus Sooväli. Opelid müünud ASi Carring direktor Raul Angerjärv märkis, et allahindluse summat on raske täpsustada, sest see sõltub varustusest.

Keskkonnafond loobus Soovälja sõnul stereost ja talvekummidest suurema võimsuse, kuid sama mahuga mootori kasuks, samuti võeti kõige odavam värv. Opelid saavad tehases valmis jaanipäevaks.

Ülejäänud autode eest maksavad Soovälja sõnul mereinspektsioon ja metsaamet. «Teeme lepingud autosid soovivate meie haldusala asutustega ja ka metsakapitaliga, et raha keskkonnafondi arvele tuleks,» lausus Sooväli. Ta lisas, et hanget teostas keskkonnafond, kuna ministeeriumil hanke korraldamise võimalust pole.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Henn Alton ütles, et autode jaotust pole veel tehtud, kuna keskkonnainspektsiooni täpne struktuur selgub alles pärast seda, kui riigikogu võtab vastu järelevalveteenistuse seaduse.

Praegu töötab maakondades 25 metsainspektorit ja näiteks Virumaal on nelja inspektori ühiskasutuses vaid üks vana villis, märkis Alton.

Keskkonnafondi eelmisest autohankest poolteist aastat tagasi jäid mõned kenad ja kallid autod järelevalvetegevusega mitteseotud riigiametnike käsutusse, rääkis riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs. «Küsimus on selles, kus neid autosid tegelikult kasutatakse,» nentis ta.

Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul toetuti toona fondi põhikirjale, mis seda justkui lubas. Samas pole põhikiri seadusega kooskõlas.

«Veebruaris otsustas valitsus, et keskkonnafondi põhikiri tuleb kiiresti viia kooskõlla keskkonnaseadusega, aga seda pole seni tehtud,» ütles Lüüs. Soovälja väitel on parandatud põhikiri siiski kinnitamiseks esitatud.

Kuna seaduse järgi on keskkonnafond loodud keskkonnakaitseprojektide finantseerimiseks, saab keskkonnafondi raha kasutada vaid keskkonnakaitse abinõude täiendavaks finantseerimiseks, lausus Lüüs.

«Me tegeleme looduskaitsepolitseina ja peame olema sama varustusega, mis seaduserikkujad,» lausus Sooväli. «Ametnik peab olema väärikas, et oma ülesannet täita,» lisas ta.

Järgmisel aastal on keskkonnafondil Soovälja sõnul plaanis osta mootorpaate ning lumesaane.