• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustuse abil saab tulumaksust priiks

    Hansapanga kindlustusseltsi müügijuht Jaak Rikson räägib, et nende pakutava teenuse puhul on tegemist investeerimisriski sisaldava elukindlustusega. Klient saab valida, millisesse investeerimisfondi tema raha paigutatakse ja ta võtab sellest tulenevalt ka riski enda kanda.
    «Fondiintressidelt, nagu muult tulultki, võtab riik maksu 26 protsenti,» ütleb Rikson. «Meie kaudu osakutesse investeerides saab intressid kätte kindlustushüvitisena. Meie võtame tulult kuus protsenti ja riik ei võta midagi.»
    Investeerimiskindlustuse preemia koosneb kogumis-preemiast ja preemiast sur-majuhtumi korral. Esimene neist sõltub ostetud osakute turuväärtusest, teise preemia suurus on kokkuleppeline. «Kui põhieesmärk on tulumaksust hoiduda, on kasulik võtta suur kogumiskate ja minimaalne surmajuhtumi kate,» annab Rikson nõu.
    Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd tunnistab, et tema ei saa uue kindlustusliigi kohta midagi halba öelda, kuna seda võimaldab riigi maksupoliitika.
    «On tõsi, et kindlustuse hüvitisi ja muid väljamakseid üksikisiku tuluks ei loeta,» lisab Sõerd. «Ka kindlustuspreemiatelt makstav tulumaks on vähenenud viielt protsendilt ühele.»
    Sõerd avaldab samas kahtlust, kas fondiosakuid hakatakse massiliselt ostma kindlustuse kaudu, kuna hoopis rohkem on võimalik teenida konkreetsete väärtpaberite pealt.
    Hansapanga kindlustusseltsi juhatuse esimees Mart Einpalu on teist meelt. «Kui inimene ei tea, mis turul toi-mub, on tal igal juhul mõttekas investeerida fondidesse,» sõnab ta.
    Einpalu lisab, et kui kogumiskindlustuse puhul on garanteeritud intress neli protsenti ja tegelik intress paremal juhul üle kolmandiku, siis investeerimiskindlustuses on tõenäoline võit märksa suurem. «Meie pakume praegu investeerimist Balti kasvufondi, mille aastane tootlus on üle 50 protsendi,» räägib Einpalu. «Sügisest hakkame fonde juurde võtma, et kliendid saaksid riski valida.»
    Kindlustusseltsi Polaris peadirektor Martin Kuusik kinnitab, et kuigi Hansapanga kindlustusselts omab praegu ainsana Eestis investeerimiskindlustuse litsentsi, võivad talle peatselt järgneda ka teised seltsid. «Polaris-Elul on sarnane toode sisuliselt valmis,» väidab ta.
    Kuusiku sõnul pole kahtlust, et investeerimiskindlustus on väga perspektiivne toode. «Mina ja paljud minu tuttavad hakkavad seda ostma pea sajaprotsendilise tõenäosusega,» teatab ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.