Liikluskindlustusse hakkavad tulema soodustused

Liikluskindlustuse seaduse kohaselt läheb liikluskindlustuse preemiatest 73% väljamakseteks, 15 % kindlustusseltsi tegevuskulude katteks ja 8% liikluskindlustuse fondile ning 4% moodustab kindlustusseltsi kasum. Valitsuse 11. märtsi 1997 määruse kohaselt võib kindlustusselts prognoositust väiksema kahjususe korral moodustada tasandusreservi, mida on õigus kasutada hinnasoodustuste tegemiseks või tulevaste perioodide suuremate väljamaksete katteks.

ASi Eesti Kindlustus müügigrupi direktor Eduard Saul ütles, et firma aktsionärid otsustasid mais luua 11,5 mln krooni suuruse tasandusreservi, mille arvel kehtib liikluskindlustuse klientidele 16. juunist aasta lõpuni vähemalt 5% hinnasoodustus.

«Kui soodusmüük läheb hästi ja kahjusus jääb senistesse piiridesse, pole välistatud soodustuse tõstmine ka näiteks 10protsendini,» teatas Saul.

Liikluskindlustuse fondi peadirektor Veljo Tinn märkis, et eelmise aasta kasuminumbrite põhjal võiksid soodushindade pakkumisest mõelda sellised kindlustusseltsid nagu Salva, Nordika või ETAS.

Nordika Kindlustuse ASi juhatuse liige Jaanus Reisner ei välistanud, et lähiajal otsustavad ka Nordika aktsionärid liikluskindlustuse tasandusreservi loomise. «Küsimus on muidugi, kas kliendile on lõppkokkuvõttes kasulikum madalam hind või reservi hoidmine tulevasteks väljamakseteks,» ütles Reisner.

Tema väitel on Eesti Varakindlustuse otsus igal juhul huvitav, kuid Nordika võib hinnaalanduse asemel hakata pakkuma muid boonuseid, mida on täna veel vara nimetada.

ETAS Kindlustuse ASi juhatuse esimees Kalle Kaldjärv nentis, et hinnasoodustuste pakkumine on igati normaalne, kuid seda saavad teha vaid suuremad seltsid, mille ülenormatiivne kasum on märkimisväärne. «Meil andis liikluskindlustus mullu 600 000 krooni ülenormatiivset kasumit ja sellest on soodustuste pakkumiseks vähe,» ütles Kaldjärv.

Veljo Tinn kinnitas, et soodustusi võib iga selts rakendada ka valikuliselt. «Miks ei võiks väiksem selts hindu alla lasta näiteks neile klientidele, kes pole avariisid teinud või kes sõlmivad poliisi vähemalt aastaks,» lausus Tinn. «Kuni selleni välja, et soodustust saaksid näiteks ainult sinised autod.»

Eduard Saul tunnistas, et soodushinna kaudu soovib Eesti Varakindlustus ennekõike kliente juurde võita. «Liikluskindlustuse klient pole truu,» nentis Saul. «Täna kindlustab end ühes seltsis, homme teises. Palju sõltub sellest, mida selts pakub.»

Sauli sõnul on konkurents liikluskindlustusturul küllaltki karm, kuna just see kindlustusliik tagab suuresti seltside tuntuse. «Kui inimesel kindlustusega ka muud pistmist ei ole, siis ühe või teise seltsi logoga liikluskindlustuspoliis on tal enamasti taskus,» märkis Saul.

Ta avaldas veendumust, et Eesti Varakindlustus peab hinnasoodustusest tulenevale finantskoormusele vastu. Mullu kogus selts liikluskindlustusest 93,5 mln krooni preemiaid ja kui tänavu kujuneb suurusjärk samaks, jääb hinnaalanduse tõttu laekumata alla 5 mln krooni.