• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühispank sai võlakirjade abil 240 miljonit laenuraha

    Võlakirjade emiteerimisest saadavad vahendid lähevad Feldmanni sõnul panga likviidsuse juhtimiseks, laenutegevuse arendamiseks ja seniste kallimate laenude refinantseerimiseks.
    Tegemist on 2. juunil allkirjastatud võlakirjade emiteerimise programmi esmasemissiooniga, mille tähtaeg on kolm aastat ja intress 4% (kolme kuu Saksa marga libor pluss 0,8%).
    Võlakirjade emiteerimise programm võimaldab pangal laenata kuni 800 miljonit krooni rahvusvaheliselt rahaturult, müües võlakirju Luksemburgi börsil.
    Ühispanga võlakirjade diilerid Luksemburgi börsil on rahvusvahelised finantsasutused ABN Amro Hoare Govett, Chase Manhattan Bank AG, Chase Manhattan International Ltd, Merrill Lynch International, Merita Bank Ltd ja Nomura International.
    Erinevalt raha laenamisest võimaldab võlakirjade müük vähendada raha hoidmisega seotud kulutusi, kuna võlakirju on võimalik müüa paindlikult ja intressi maksab pank ainult müüdud võlakirjade pealt, ütles Ühispanga president Ain Hanschmidt.
    Ühispanga asepresident Margus Schults on varem öelnud, et kuigi intress on panga jaoks väga soodne, klientidele antavate laenude intressid kohe ei lange.
    Mati Feldmanni sõnul ei ole praegu veel teada järgmise emissiooni toimumise aeg.
    «See on toode, mida kasutatakse vastavalt vajadusele,» lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.