Kõrgete maksude aeg saab mööda

ELis tähendab globaliseerumine eelkõige kapitali, kaupade ja inimeste vaba liikumist. Kapitali ja kaupade osas võib juurde arvata ka USA ja muud tööstusriigid.

Samal ajal on tõelise hoo sisse saanud internetikaubandus, millega sõjajärgsest ajast pärinev maksusüsteem pole suutnud sammu pidada.

Oluliselt puudutab uus olukord käibemaksu, mis näiteks Rootsis lisab kauba hinnale 25%. Jaapanis ja USAs on käibemaks 5%. Interneti vahendusel ostes on hinnad sageli poole madalamad kui poest ostes.

Rootsis moodustavad maksutulud 50% SKTst. Maksutulude vähenemisega ühe protsendi võrra jääb riigikassasse laekumata 13 miljardit krooni.

Õllemaksu muutmine on üks näide sellest, mida muudatus elanike ostuharjumustes võib tähendada. Rootslaste aktiivne õlleturism Taani sundis valitsust õllemaksu 40 protsendi võrra alandama.

Ostureisid on eelkõige õigustatud kallimate kaupade puhul. Nii alanevad edaspidi tõenäoliselt luksuskaupade maksud ning kallinevad toidukaubad.

Taoline areng on vastupidine valitsuste taotlustele, kes püüavad esmatarbekaupu reeglina maksustada madalamalt.

Kaalutud on Interneti maksustamist, kuid sellele on vastu USA. Üksnes ELi maksust ei piisa, kuna siis siirdub kauplemine USAsse.

Nii ongi tõenäoline, et valitsuse kõige kindlamaks maksubaasiks tulevikus jäävad kinnisvara, madala haridusega tööjõud ning odavad kaubad, millel on riigist lahkuda kõige raskem. DI