Puupüsti peatuspaigad

Järjest suurenevad turistide hulgad on suvise Eestimaa umbseks löönud. Hotellid püstitavad ridamisi nii täitumuse kui käibe viimaste aastate rekordeid.

Äripäev tunneb siirast heameelt hästi üles läinud turismiäri üle ja leiab, et igasugu uutele hotelliprojektidele tuleb anda võimalikult roheline tee.

Turiste lisandub ja raha muudkui tuleb. Otsustava panus sellesse andis kindlasti ka vahetult enne tänavust turismihooaega kehtestatud viisavabadus Põhjamaadega.

Mai ja juuni algus on asjatundjate hinnangul näidanud, et sel suvel lähevad Eesti hotellid väga täis. Osa majutuskohti on juba praegu kogu suveks 90--100% ulatuses broneeritud. 80protsendilist täitumust võib tänavu suvel juba üsna tagasihoidlikuks pidada.

Peale Tallinna võib suviste puhkamis- ja majutuskohtade otsinguil mõningaid probleeme tekkida muidugi põhilistes kuurordiregioonides Pärnus, Haapsalus ja Saaremaal. Suvituspuhkus väikelinnades on sedavõrd populaarne, et üsna agaralt üüritakse ka ajutiselt korter. Suvised üürihinnad kergitab selline võimalus talvistega võrreldes pool kuni poolteist korda ülespoole. Tihedavõitu on soojal ajal ka Tartu hotellides. Otepää kui suusaspordikeskuse tipphetkeks võiks ehk rohkem talveperioodi pidada, ehkki ka seal on tänavu suvel mitmeid päevi, kus Karupesas vaba voodikohta ei leia.

Üha tihenev rebimine hotellide vahel sunnib neid järjest rohkem oma kvaliteedi ja maine parandamiseks investeerima. Finest tegi 15 miljoniga Santa Barbara, Kunglast sai 60 miljoni eest Park, Olümpiale andis riik uue näo tarvis 50 miljonit, Viru haub poja kasvatamise plaane jne. Musta lambana jääb siia kõrvale hotell Tallinn, kus erilist investeerimisvaimustust näha ei ole, kuid keda praegused omanikud kuuldavasti müüa üritavad. Veidi alla käinud on ka TOP, aga seda vast rohkem halvast asukohast tingituna.

Siiski on tegemist enamjaolt vaid renoveerimiste ja kosmeetikaga. Päris uusi hotelliprojekte on imekspandavalt vähe. Olukord on seda hämmastavam, et tegemist on ju kasvava äriga.

Turismiameti arvestuste ko-haselt peaks uute hotelli- ja motellikohtade pakkumisel sel ja järgmisel aastal keskmiseks kasvutempoks kujunema 6--8%. Hotellimajanduse spetsialistid pakuvad Tallinna võimalikuks hotellituru mahu kasvuks kolme aasta jooksul kuni 1500 kohta.

Investeerimisruumi on. Pealinnas võib esialgu arenguruumi näha ka selles, et siin puuduvad nn noortehotellid. Ridamisi rõhutakse turismi- (Viru, Park) ja ärihotellindusele (Palace, Olümpia, Central, ka Viru näeb perspektiivis end äriklassi hotellina), jalgratastel ja seljakottidega Tallinna sattunud seltskondadel tuleb end uneajaks väljapoole linna kärutada.

Seega ärimees, kellel praegu tekiks kavatsus heasse kohta hotell püsti panna, eriti ei eksiks. Ongi mõneti naljakas, et nii kaua suudavad tühjalt seista mõned väga magusad krundid (nt Sheraton). Raha lastakse lihtsalt Tallinnast mööda voolata. Tõsi, kaikaid kodarasse loopiva maaküsimuse abiga. Riigipoolset «abi» turisminduse arengule näitab ka see, et niipea kui turiste rohkem hakkas tulema, hakati rääkima turismimaksust.

Toimetuse nägemuses tuleb uute hotelliprojektide teket ja arengut igati soosida. Turisti poolt siin kulutatav raha toob kasvõi käibemaksu näol piisavat lisa ka riigikassasse ja see rahalisa on lihtsam tulema, kui täiendav maks.