• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tollitariifide seadus sügisel

    Uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määras majanduskomisjon 30. juuni kell 12.00. Tollitariifiseaduse menetlemist jätkab riigikogu augustis toimuval erakorralisel istungjärgul. Pärast kokkulepet kulus muudatusettepanekute läbihääletamiseks ja 1997. a lisaeelarve vastuvõtmiseks vaid veerand tundi.
    Öö riigikogus veetnud mõõdukas Liia Hänni hindas toimunut: «Poliitiline vastasseis isiklikuks vihavaenuks õnneks üle ei kasvanud. Eelmisel aastal võis kohati karta, et mõnel kolleegil ei pea närvid vastu ja läheb teisele kätega kallale, kuigi ka selle lahingu tulemusena on mõned kriimud hinge saadud,» kirjeldas Hänni riigikogus veedetud ööd. Reformierakondlase Andres Taimla sõnul olid terve öö riigikogus 34 koalitsiooni ja kaks opositsiooni inimest.
    Tegemist on riigikogu rekordiliselt pikima istungiga, mis kestis 25 tundi. «See on parlamentaarses töös üsna tavaline, et kui on põhimõttelised vaidlused, siis nii lihtsalt oma seisukohtadest ei loobuta,» kommenteeris Hänni, nimetades päeva positiivseimaks sündmuseks kompromissi leidmist.
    Lootusetuse tunne ühele poolele ja teise poole veendumus, et kompromiss annab neile selle, mis nad esialgu on soovinud. Kui asi oleks samamoodi edasi läinud, ei oleks me täna (eile -- toim.) midagi vastu võtnud ja seaduseelnõu oleks läinud septembri kuu teise nädalasse ning oleks võinud alata samasugune trall, lisaeelarve oleks läinud erakorralisele istungile. Kaine mõistus võitis, iseloomustas Made teed kompromissini. See ei kahjustanud meid, sest ühelgi juhul ei oleks õnnestunud seda täna seadusena vastu võtta, sõnas maaliidu fraktsiooni esimees Arvo Sirendi.
    Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul ei ole sisulist kompromissi võimalik saavutada: «See on lahing kahe majandusideoloogilise kontseptsiooni vahel, tollid või mitte. Praegu on selgelt näha, et riigikogus jäävad peale need poliitilised jõud, kes tahavad tolle kehtestada.» Küsimusele, kas peaminister Mart Siimann suudab maamehi vähem mõjutada kui Tiit Vähi, vastas Jürgenson: «Kui vaadata praktilisi tulemusi, siis võib ka nii öelda. Vasakpoolne mõttelaad on kahjuks Siimanni valitsuses rohkem peale jäänud.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.