• OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,24%6 047,15
  • DOW 30−0,29%44 782
  • Nasdaq 0,97%19 403,95
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2251,06%38 919,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,77
  • OMX Baltic0,1%267,65
  • OMX Riga−0,76%875,81
  • OMX Tallinn0,72%1 712,1
  • OMX Vilnius−0,02%1 039,65
  • S&P 5000,24%6 047,15
  • DOW 30−0,29%44 782
  • Nasdaq 0,97%19 403,95
  • FTSE 1000,31%8 312,89
  • Nikkei 2251,06%38 919,8
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%111,77
  • 30.06.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ameeriklased Eesti energeetikasse

Ameerika-Eesti ühisettevõtte ASi Narva Elektrijaamad äriprojekt on valmis. Täna annavad selle majandusministrile üle RE Eesti Energia ja USA energeetikakompanii NRG Energy tütarfirma NRGen esindajad.
Valitsus peab tegema äriplaanile ekspertiisi ja lähikuudel otsustama, kas anda luba luua Balti ja Eesti elektrijaama baasil ühisettevõte ameeriklastega.
Investeering üle 15 mld krooni
Vastavalt värskelt vastu võetud Eesti energiaseadusele kuulub ühisettevõtte aktsiate kontrollpakk riigile ja NRGeni osalus on 49 protsenti. Üks usaldusväärne allikas kinnitas Äripäevale, et NRG Energy rahaline sissemaks ühisettevõtte aktsiakapitali ületab 900 miljonit krooni. Ta lisas, et NRG Energy on valmis investeerima elektrijaamade rekonstrueerimisse üle 15 miljardi krooni. See oleks seni suurim välisinvesteering Eestisse.
ASi Narva Elektrijaamad äriplaanis sisalduvad majandusnäitajad avalikustavad osapooled täna pärast ettevõtte äriplaani üleandmist. Äriplaan sisaldab ka näiteks elektrienergia ja põlevkivi pikaajaliste ostu-müügilepingute põhimõtteid, elektrijaamadest välja müüdava elektri hinna prognoosi jms. Äriplaani koostamine läks NRG Energy'le maksma umbes kaks miljonit USA dollarit.
Põhimõttelise otsuse moodustada Balti ja Eesti elektrijaama baasil ühisettevõte tegid osapooled üle aasta tagasi. Kaugem kapital on parem
Hillar Lauri
NRG Energy Eesti esinduse direktor
NRG Energy ei taotle monopoli Eesti energiaturul. Vastupidi, Eesti energiaturg avaneb. Kõik teised riigid võivad Eestisse elektrit müüa ja suurtootjatel on õigus osta sellelt, kellelt saab odavamalt. Me ei pelga konkurentsi. Arvame, et Narvas on elektrienergiat võimalik toota odavamalt kui Põhjamaades.
Eesti elektrijaamad on vanad. Kui sinna suuri investeeringuid ei tehta, ei tooda need jaamad 5--10 aasta pärast enam elektrit. NRG Energy võimaldab hakata elektrienergiat tootma keskkonnasõbralikumalt. Suur osa meie planeeritavast rahast kulub uutele seadmetele, mis vähendavad saastamist. Raha on plaanis laenata välispankadest ja Eesti kommertspankadest.
Kuigi koostöö- ja arengulepingule on alla kirjutanud NRG Energy tütarfirma NRGen, tulevad kõik finantsgarantiid emaettevõttest.
NRGen on registreeritud Hollandis. Firma osaleb energeetikaprojektides üle maailma, välja arvatud Ameerikas. Kõik töötajad ja teadmised tulevad aga USAst.
Usun, et ühisfirma on hea äriprojekt mõlemale poolele. Samas pole see NRG abiprojekt. Koostöö- ja arengulepingus oli projekti tasuvusajaks märgitud 12 aastat. Meie plaan on sõlmida aasta jooksul pärast äriplaani heakskiitmist aktsiaseltsi asutamisleping, ostu-müügilepingud jms lepingud.
Märt Mõtus
energeetikakeskuse esimees
NRG on hakanud paljusid asju mõistma ja nendega saab juba asju ajada. Nad on päris hästi aru saanud meie sotsiaalprobleemidest. Samuti on nad mõistnud, et turugarantiisid, mida nad algul nõudsid, olla ei saa. Kogu selle loo juures on tehtud viga, et kohe algul -- võib-olla nelja silma all -- lubati neile liiga palju.
NRG on üks maailma suuremaid iseseisvaid energiat tootvaid ettevõtteid. Poliitikud tegid õige panuse, et nad otsisid partneri Ameerika mandrilt.
Mida kaugemalt on kapital pärit, seda parem on see ka meie energiasüsteemile. Kui NRG hakkas äriplaani koostama, ärkasid ka teiste riikide mõjuvõimsad energeetikafirmad. Kahtlen, kui tõsised huvilised nad on.
Kaido-Paul Bõstrov
RE Eesti Energia projektijuht
Arendus- ja koostöölepe NRGeniga oli antud olukorras kompromissvariant, sest ükski osapool polnud pärast lepingu allakirjutamist üliõnnelik. Kuidas ja kellele elektritootmine erastatakse, sõltub valitsuse poliitilisest tahtest. Narva elektrijaamad on Eestile kindlasti strateegilise tähtsusega, sest peaaegu kogu elektrienergia toodetakse seal.
Eesti ja Balti elektrijaam vajavad investeeringuid. Paraku ei soovi Eesti riik elektrijaamadesse investeerimiseks laene garanteerida. Alternatiivina võiks valitsus lubada elektrienergia hinda tõsta ja elektrijaamadel ise investeerida lasta. Kui kiiresti aga elektri hind tõuseb, on enamikus arenenud riikides poliitiline küsimus, seda ka Eestis.
NRG on lisaks pakutavatele investeeringutele Eestile kasulik ka selle poolest, et nad juurutavad oma elektrijaamades uusi juhtimisstruktuure. Juhtimisstruktuurid on tehnoloogiast tähtsamad, ka elektrijaamas. Omandivormist tähtsamaks pean ka seda, kuidas turgu valitseva ettevõtte tegevust edaspidi kontrollitakse.
Heido Vitsur
peaministri majandusnõunik
Elektrienergia tootmise erastamisel on kaks võimalust, kas korraldame avaliku konkursi või teeme lepingu ühe firmaga. NRG tegi ettepaneku asutada ühisfirma siis, kui Eestis ei olnud veel Eesti Energia erastamine ette valmistatud. NRG kasuks rääkisid investeerimissummad ja soov tuua Eestisse Ameerika kapital.
Kui me paneksime Eesti elektrijaamade aktsiad börsile, võivad need sattuda kätesse, millest Eesti ei ole sugugi huvitatud.
Viljar Veskiväli
põlevkivi ja elektrienergia hinnakomisjoni liige
Mulle tunduvad jutud ühisfirma loomise ümber ülepolitiseerituna. Sellega tahetakse lihtsalt endale nime teha järgmisteks valimisteks. Kui Eestisse tulekski Ameerika monopol, ei saaks see monopol elektrienergia hinda kõrgemale tõsta, kui see on näiteks Põhjamaades. Turg hakkab elektrit lihtsalt mujalt ostma. Monopoolsus on halb
Endel Lippmaa
akadeemik
See on propaganda, et räägitakse ainult Ameerika firmast ja ameerika kapitalist. Koostöö- ja arengulepingule on ju alla kirjutanud Hollandi firma. Kusjuures tegu ei ole NRG Energy tütarfirmaga, vaid iseseisva riiulifirmaga NRGenerating International BV, ühega tosinast firmast, mis on registreeritud ühel ja samal aadressil Amsterdamis.
Tegelikult on NRG Energy firma, mille turuväärtus on umbes võrdne Eesti Energia omaga, kuid kes omaenda raha Eestisse paigutada ei taha. Nende eesmärk pole investeerida meie elektrijaamadesse, vaid võtta laenu, mille tagatiseks on Eesti elektrijaamad.
Eesti riik võiks täpselt samuti elektrijaamade tagatisega laenu võtta. Kas meil on aga üldse laenu vaja? Leian, et elektrijaamadesse pole vaja teha hüppelist investeeringut. Katelde ja muu vajaliku remondiks ning käigushoidmiseks tuleb investeerida küll, kuid aegamööda, samas tempos, nagu elektrijaamad ise teenivad.
Poolteist aastat on käinud mõttetu arutelu ühisfirma moodustamise üle. Elektrienergia tootmine tuleks erastada avaliku konkursi korras.
Nõukogude stiilis ühisfirma asutamise aeg on möödas. Pealegi on ühisfirma loomine erastamisseaduse-vastane. Kuna ühisfirma tekitab elektritootmises monopoli, on ta vastuolus ka energiaseadusega.
Kuuldavasti on plaanitav ühisfirma väga huvitatud elektrienergia müümisest Venemaale. See oleks samm suure poliitika poole, mille tulemusena tahetakse moodustada Balti ringi asemele Venemaa ring. Sellisest plaanist on huvitatud nii Euroopa Liit kui Venemaa.
Heiki Kranich
Reformierakond
Eestile peab jääma oma iseseisev energeetikapoliitika. Me ei saa lubada, et mistahes firma saab endale kontsessiooni Eesti energeetikaturul.
NRG Energy on soliidne firma, kellel on suured kogemused madala väärtusega kütuse põletamisel. Küllap on selline oskusteave Eestile kasulik. Samas on jäänud arusaamatuks, mis printsiipide alusel on teiste huviliste hulgast valitud välja just NRG. Reformierakond on seisukohal, et kõik sedalaadi protseduurid peavad olema avalikud ja toimuma seaduste järgi. Privatiseerimist kui sellist me aga kahtluse alla ei sea.
Toivo Jürgenson
Isamaaliit
1994. aasta suvel õnnestus mul tollase majandusministrina valitsuses läbi suruda Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimise põhimõtteline otsus. Paraku on protsess väga visalt käivitunud.
Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimise ettevalmistamisel, erakapitali kaasamisel ja monopoolsete struktuuride lammutamisel on kaotatud kaks aastat. Kala, mida Tiit Vähi käis Miamis Thomas Waldini juures püüdmas, on läinud maksma kaks aastat.
Meelitada elektritootmisse monopoolse lepingu kaudu suuri investeeringuid on ühtpidi väga lihtne, kuid samas meie majandusele väga kahjulik.
Kui valitsus läheb kergema vastupanu teed, teeb ta kõige halvema otsuse, mida ta üldse teha saab.
NRG-le tuleb äriplaani koostamise eest suur aitäh öelda ja äriplaan sisuliselt ära osta. Seejärel tuleb kuulutada välja avalik konkurss, kusjuures mõlemad elektrijaamad tuleb erastada eraldi.
Andres Tarand
Mõõdukad
Põhiseaduse järgi on maavarade saatus meie endi käes. Peame selgeks tegema, kas põletame põlevkivi ära seitsme või viiekümne aastaga ja kui sujuvalt läheme üle põlevkivienergeetikalt teiste energiakandjate kasutamisele. Selleks koostatakse energeetikainstituudis Eesti energeetika arengukava.
NRGd, kes iseenesest ei ole ju halb partner, huvitab ainult äri. Me ei tohi jätta Eesti energeetika tuleviku üle otsustamist ühe kompanii kätte.
Ameeriklasi pooldan selles mõttes, et nende tehnoloogia on kindlasti hea. Samuti annab ameeriklaste kohalolek Narvas meile julgeolekukindluse.
Strateegiliselt on oluline ka see, kas meil on üldse kaval hoida Narva jõe ääres kogu elektrienergiatootmist või hajutada see mööda Eestit laiali, kasutades üha rohkem ka teisi energiakandjaid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 02.12.24, 17:51
LATRAPS kutsub Eesti investoreid osalema põllumajanduse teedrajavas projektis – võlakirjad 7,5% intressiga
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele