• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keemiaterminaal kaalul

    Paldiski põhjasadamasse rajatav vedelkeemia terminaal pole linnaelanikele ohtlik, kinnitab projekti toetav linnapea Jaan Mölder.
    Rohelise liikumise tegelased heitsid viimases telesaates Osoon linnapeale ette valetamist. «Kui inimene on juba roheline, siis üldjuhul tal majanduslikku mõtlemist ei ole,» väidab Mölder. «Kokkuvõtvalt süüdistatakse mind linnaelanike arvu tahtlikus vähendamises, mürgitamises, omakasupüüdlikkuses ja ahnuses.»
    «Üritan tõsiseks jäädes siiski selgitada, et põhjasadamas ladustatavad keemiatooted on ainult siis kahjulikud, kui neid juuakse või nende sees ujutakse,» lisab Mölder.
    ASi E-Konsult projektijuhi Andres Levaldi sõnul pole keemiaterminaali rajamine sugugi nii kindel, kui Paldiski linnavalitsuses arvatakse. Terminaali ehitamisel on tema väitel mitmeid probleeme, mis vajavad Paldiski sadamate kompleksset lahendust.
    Ekspertiis pole veel täies mahus Paldiski linnapea kätte jõudnud, lausub Levald. «Paari peatüki järel võib öelda, et see on väga komplitseeritud koht ainete käitluseks, igasuguste mürgiste ja lenduvate ainetega tekib seal kohe probleeme õhu saaste seisukohalt,» räägib ekspert. «Mõned produktid ja nende pumpamiskiirused, mis on maksimaalselt lubatud õhusaaste tõttu majade juures, ei ole majanduslikult tasuvad.»
    Pigem on ASile Tallinna Sadam kuuluval lõunasadamal eeldusi saada suureks kaubasadamaks, leiab Levald.
    Keemiaterminaali tahab Paldiski põhjasadamasse rajada Soome firma Baltic Tank Ltd. Perefirma omanik Mikko Laaksonen on lubanud sadamasse investeerida 50 miljonit krooni. Terminaali kaudu oleks esialgu võimalik vedada 30 000--40 000 tonni keemiatooteid aastas, hiljem suureneksid kogused 200 000 tonnini. Peamiselt veetaks väävelhapet. Mahutid juba tulevad
    Põhjasadamat haldava Paldiski Sadamate ASi direktor Heldur Suun ütleb, et sellel nädalal tulevad Soomest kohale esimesed kuus keemiaterminaali mahutit ja peagi alustab Baltic Tank Ltd ehitustöid.
    Andres Levald tunnistab, et otsuste langetamine on kohalike poliitikute, mitte ekspertide pädevuses. Terminaali projekt peab minema riiklikku ekspertiisi ja toimub järelevalve üldplaneeringu üle, selgitab Levald kontrollimehhanisme.
    Paldiski põhjasadamas on pärast sadama üleminekut linna valdusse käinud kaubalaevad alates 1996. aasta jaanuarist. Sadama sissepääsu on laiendatud 52 meetrini ja tehtud on süvendustöid. Eelmisel aastal käis Paldiski põhjasadamas 35 laeva. Sellel aastal on esimese viie kuuga käinud 36 laeva, räägib Heldur Suun.
    Jaan Mölderi sõnul suureneks kaubakäive keemiatoodete ja turba lisandumisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.