18.--19. juunil, pärast öö läbi kestnud 25tunnist istungit jõudsid opositsiooni ja koalitsiooniparteid kokkuleppele lükata tollitariifide seaduse vastuvõtmine augusti. Kompromissikomisjon nägi ette raamid, et ükski riigikogu fraktsioon ei tohi esitada üle kolme muudatusettepaneku ning nõuda, et otsustamisõigus tollide kehtestamise või mittekehtestamise üle läheks valitsuselt üle riigikogule.
Seega on Isamaaliidu ettepanek seotud nende lühikese mäluga, kommenteeris Made muudatusettepanekut, mille järgi tollimaksu kehtestamise ja tühistamise õigus oleks riigikogul. «Sisemine hääl ütleb mulle, et seda muudatusettepanekut majanduskomisjon ei aktsepteeri,» sõnas Made.
Samas märkis Made, et mõõdukad kompromissikomisjoni raamidest ei väljunud ning tegemist on atraktiivsete ettepanekutega.
Mõõdukad tegid ettepaneku, et tollitariifimäärade kehtestamine ja tühistamine pikemaks ajaks kui kuus kuud on riigikogu kompetentsis.
«Kehtestamise osas ei tohiks olla mingeid probleeme, aga tühistamine, mis aeg-ajalt võib valitsuse poolt olla väga operatiivne, siin võib riigikogu oma menetlemisega jääda asjale jalgu. Muidu on ettepanek täiesti aktsepteeritav,» sõnas Made.
Teise mõõdukate muudatusettepaneku kohaselt tuleks moodustada tollitariifi komisjon, kuhu kuuluksid keskkonna-, majandus-, põllumajandus-, rahandus-, sotsiaal- ja rahandusministeeriumi esindajad. Kas seda arvestada -- selles osas ei ole Made sõnul valitsuskoalitsioonil täielikku ühtmeelt.
Keskerakondlase Liina Tõnissoni muudatusettepanekut, mis asendab ühe sõna «arenguriikides» sõnaga «riikides», lubas majanduskomisjoni esimees aktsepteerida.
Reformierakonna muudatusettepaneku tulevikku prognoosides teatas Made: «Minu seljanahk ütleb, et majanduskomisjon ei ole päris kindel, kas ta seda ettepanekut toetab.» Nimelt teeb selles reformierakondlane Andres Lipstok ettepaneku, et tollitariifiseadus võetaks vastu ilma selle lisata, tabelita, kus on kirjas kaubarubriikide tollilaed. Lipstok soovitab tollitariifi maksimummäärad sätestada ühisprotokollis, mis sõlmitakse Eesti ühinemisel WTOga. See võib aga juhtuda sügisel, kahe aasta pärast või millal iganes. Kui majanduskomisjon ja riigikogu saal seda oma hääletamisega ei arvesta, siis kompromisskokkuleppe kohaselt peab Reformierakond hääletamise tulemusi aktsepteerima, ütles Made.
Lipstok sõnas, et tema teada ei ole sellist kompromissi sõlmitud: «Vastupidi, ümarlaua kokkuleppe kohaselt lubati tariifide väljaviskamist aktsepteerida!»
Majanduskomisjoni otsus, kas muudatusettepanekuid toetada või mitte, selgub 25. augustil. 27. augusti riigikogu erakorralisel istungjärgul läheb tollitariifiseaduse eelnõu lõpphääletusele. Majanduskomisjoni ettepaneku järgi hakkaks tollitariifiseadus kehtima 1. detsembril.
«Paistab, et võitlus on viimasel sajal meetril. Kui me head sõbrad suve jooksul ei puhka end üle, saa päikesepistet ega unusta ära, mis on aumeeste kokkulepe, siis võib Eesti ühiskond arvestada, et tollitariifiseadus saab vastu võetud,» arvas Made.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.