Suurimaid koolituskulutusi teevad Eestis pangad

Küsitlus viidi läbi mais 23 suurima koolitusteenust ostva ettevõtte vahel. Osalesid seitse panka, kümme teenindus- ja müügiettevõtet ning kuus tööstusettevõtet. Küsitluse läbiviija PRO Konsultatsioonide konsultant Erika Tarve ütles, et majanduse arenedes on muutunud ka firmade koolitusvajadus. «Koolitus on vahend, mis paneb meeskonnaliikmed ühtmoodi mõtlema ja ühes keeles rääkima,» ütles Erika Tarve.

Erika Tarve sõnul selgus uuringust, et kõige põhjalikumalt planeerivad koolitustegevust pangad. Pankade koolituseelarve on aastaga kasvanud kuni 20 protsenti, ütles Tarve.

Pankade koolituskavad haakuvad organisatsiooni üldise arengustrateegiaga. Väiksema töötajate arvuga teenindusettevõtted lähtuvad aga igast üksikust töötajast.

Pankades ja üle tuhande töötajaga ettevõtetes planeeritakse koolituseelarve väga detailselt, näiteks kuude lõikes. Erika Tarve lisas, et palju sõltub ka koolitusjuhi tööst.

Kiiresti kasvavates tööstusettevõtetes on iga töötaja enda teha, kuidas ta suudab juhtkonnalt endale koolituse välja kaubelda, rääkis Erika Tarve.

PRO Konsultatsioonide konsultandi tähelepanekute järgi tegeldakse põhjalikuma planeerimisega stabiliseerunud töötajaskonnaga ettevõtetes.

«Kui ühes firmas planeeritakse igale inimesele aastas kindel arv koolituspäevi, siis teises määratakse koolituskuludeks ühe inimese kohta kindel summa, mis kõigub 5000 ja 10 000 krooni vahel,» ütles Tarve.

Küsitletute sõnutsi on kõige suuremad vajakajäämised koolituse osas panganduses, hotellinduses, kindlustuses, ehituses ja energeetikas.

Ühispanga koolitusjuht Külli Peet ütles, et koolituseelarve on Ühispangas osa personalikuludest. Eelarve koostatakse eelmise aasta lõpul ja seda korrigeeritakse aasta jooksul, ütles Peet.

Aasta jooksul tehakse eelarvesse muutusi, sest muutuvad koolituse hinnad ja koolituskulud on sõltuvuses panga koguressurssidest. «Tihti on häid pakkumusi ja kui on ressursse, siis võtame need vastu,» rääkis Külli Peet.