6 juuli 1997

Lollidemaa on välja surnud

Rajoon, mida veel paar aastat tagasi peeti elamiskohana ideaalseks, ei meelita täna ligi ühtegi ostjat. Kinnisvarafirmad on loobunud neid maju reklaamimast ega paiguta sellesse enam raha.

Tundmatuks jääda sooviva elaniku sõnul elab eliitrajoonis kümmekond peret. Oleksin väga õnnelik, kui keegi tuleks ja siia maja ostaks. Siis oleks lootust, et tasapisi ärkab rajoon ellu. «Ka meie tahtsime alul maja maha müüa, kuid naaber innustas edasi ehitama. Maja pole senini päris valmis,» ütles ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakleri Siim Mesila sõnul on nad juba pikemat aega müünud kolme majakarpi, kuid ostjaid ei ole. Üks suvemaja müüdi poolteist kuud tagasi ära, mille esialgne hind oli 450 000. Ostja tingis 20 000 alla. «Kui mina oleksin müüjate olukorras, laseksin ma majade ja majakarpide hinda alla või investeeriksin võimaluse korral sinna veelgi,» ütles Mesila. Majakarpi on raske müüa, nad on 400--700 m² suurused. Kui müüjad ehitaksid kaks majakarpi kahepereelamuks, oleks lihtsam nendest lahti saada, lisas Mesila.

Omanimelise kinnisvarabüroo esimehe Hillar Viksi sõnul on tema büroo edutult müünud Tabasalu eliitrajooni kuuluvaid maju ja üht vundamenti. Müüjad ei lase hinda alla, kuigi nendega on sel teemal vesteldud. «Meie kinnisvarabüroo kaudu müüakse maja, mille eest omanik tahab nelja miljonit krooni. Üks ostja käis ja pakkus 2,5 miljonit. Müüja solvus pakutud hinna peale hingepõhjani ja loobus. Olnuks mina müüja asemel, võtnuksin sellegi raha ja paneksin edasi teenima,» ütles Viks.

ASi Kinnisvaraekspert maakleri-eksperdi Tauno Pajuri sõnul on nende büroo müünud edutult üht majakarpi ja valmimisjärgus maja. Huvilisi ei ole. Huvi tuntakse Pajuri sõnul vaid mereäärsete suvilate ja kruntide vastu. «Neid oleme müünud paar tükki hinnaga 300 000--400 000 krooni,» ütles Pajuri.

Eliitrajooni elaniku sõnul ei ole koht elamiseks halb, kuigi majades puudub kanalisatsioon. «Tühjus eliitrajoonis on põhjendatav sellega, et omanikud tahavad liig soolast hinda. Vaevalt et keegi neid mitme miljoniga ostma hakkab,» ütles elanik. Ent ta lisas, et hoolimata halvast mainest on mõni maja ka müüdud. Ühe ostis siseministeeriumi endine kantsler Jaan Toots. Sergei Babenkol õnnestus maja maha müüa, ütles elanik.

Pajuri sõnul on omanikud majakarpidesse või valmis kujul majadesse investeerinud rohkem, kui nad müügist tagasi saavad. Palju sõltub müügi puhul, kuidas maja ehitatud on, lisas Pajuri.

Viksi sõnul on müüjad õnnelikud siis, kui nad ehitushinnagi kätte saavad, kuid see on vähetõenäoline. «Kuigi mõni on seal eriliselt priisanud ja ehitusmaterjale valinud, ei ole koht elamiseks populaarne,» ütles Viks.

Mesila sõnul on ehitamisel kasutatud kõikvõimalikke materjale alates marmorist. Ühes majas on koguni kümme purskkaevu. Kui selline maja asuks Kadriorus, oleks lugu ehk teine, lisas Mesila.

Viksi sõnul ei ole nende bürool midagi Tabasalu eliitrajooni majade müümise vastu, kuid eraldi neid ei reklaamita. «Iga maja rikastab kinnisvarabüroo pakkumisvõimalust,» ütles Viks. Ta lisas, et eliitrajooni majade müüjad ei saa rakendada sanktsioone, kui maja müümata jääb. Kindlat seaduspärasust ei ole ka vahendustasude osas, kõik sõltub ostjast, ütles Viks.

Mesila sõnul on igasugune info hea ja vahel on juhus pime. «Need majad on lihtsalt infona sees ja ootame ostjat. Mingeid kohustusi me seoses nende majadega endale ei võta. Vahendustasu on 5% nagu ikka,» ütles Mesila.

Pajuri hinnangul teeb Kinnisvaraekspert majadele küll reklaami, ent sellest hoolimata on neid raske müüa. Ostjaid kohutab tagasi eliitrajoonile antud nimi ja maine. Vahendustasu osas annab tingida, kõik sõltub maja olukorrast, lisas Pajuri.

Harku vallavalitsuse kommunaalnõuniku Rein Kooli sõnul ei tea keegi, mis sellest eliitrajoonist tulevikus saab. «Seal ei ole kanalisatsiooni, kuid sealsete elanikega polegi võimalik koostööd teha. Olen neid oma ettepanekul siia kutsunud, kuid nad ei tule,» ütles Kooli.

Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalituse direktori Rein Rannamäe sõnul on Harku vallale antud korraldav tegevus kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseks. Vald peab tegema skeemid, mil moel eliitrajoon linna kanalisatsioonivõrguga ühendatakse. Seni pole seda tehtud. Kõik sealsed majad on ekspluatatsiooni vastu võtmata ja eliitrajoonis valitseb lootusetu olukord, lisas Rannamäe.

Hetkel kuum