• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lääne kaitsetööstus seirab idaturgu

    NATO sõjavarustuse hanke ala eksperdid suhtuvad pessimistlikult USA ja Euroopa juhtivate kaitsetööstusettevõtete prognoosidesse, mis näevad lähikümnendil Poolas, Ungaris ja T?ehhis 5--10 miljardi dollari suurust potentsiaalset turgu.
    «Laienemise efekt on minimaalne, need riigid on liiga vaesed ning neilt ei nõuta sõjavarustuse ulatuslikku väljavahetamist,» ütles üks NATO ametnik.
    Mullu ulatus Poola kogu kaitse-eelarve 3,1 miljardi dollarini. Ungari kaitse-eelarve on üheksakümnendatel pidevalt kahanenud ning on praegu 520 miljonit dollarit.
    Prantsusmaa president Jacques Chirac ütles pärast NATO tippkohtumist, et alliansi laienemine peab toimuma «null-kuludega» ning et Prantsusmaa ei kavatse selleks alliansi eelarvesse juurde maksta ühtegi franki.
    Saksamaa kantsler Helmut Kohl pidas NATO laienemise sidumist kuludega absurdseks, sest muutunud oludes ei ole eesmärk Euroopat hambuni relvastada.
    USA presidendi Bill Clintoni sõnul tuleb liikmesriikidel kanda «tagasihoidlikke kulusid» sõjalise infrastruktuuri väljaehitamiseks uutes liikmesmaades.
    Clinton möönis, et mitmed kuluprognoosid on liialdatud ning et uutel liikmetel tuleb valdav osa kulutusi ise finantseerida.
    Clintoni administratsioon arvestas veebruaris, et alliansi laienemine läheb aastani 2009 maksma 25--35 miljardit dollarit, täpsustamata, mitme uue liikmega seejuures arvestati.
    NATO on arvestanud, et kolme uue liikme korral tuleb alliansi eelarvest eeloleval kümnendil eraldada 1,3 miljardit dollarit ning viie uue liikme korral 1,6 mld dollarit.
    USA kongressi eelarvekomisjon hindas maksumuseks 100--200 mld, Rand Corporation, Ameerika erasektori mõttetank 42 mld dollarit.
    Presidendi hinnangul läheb NATO laienemine USA maksumaksjale eeloleva kümnendi jooksul maksma vaid 200 miljonit dollarit aastas.
    Külm sõda Euroopas on lõppenud ning NATO peamisteks ülesanneteks rahuvalve ning kriisiolukordade lahendamine. Sellest hoolimata näeb kaitsetööstus Ida-Euroopas ärivõimalusi, mille üle USA ja Euroopa firmad ägedalt konkureerivad. Suurimad lepingud on hetkel kaalumisel lennuväe varustuse osas.
    Ungari kavatseb välja vahetada oma Vene päritolu MIG-21 ja MIG-23 umbes 30 uue hävitajaga. Tehingu orienteeruv maksumus on miljard dollarit.
    SAABi ja British Aerospace'i konsortsium pakub Ungarile JAS 39 Gripen'eid. USA kaitsetööstuse hiiglased Lockheed Martin Corp ja McDonnell Douglas Corp ja Prantsumaa Dassault Aviation aga konkureerivad vastavalt F16/C, F18 Hornet ning Mirage 2000-5 tüüpi lennukitega. Hiljuti ühinesid pakkumisega ka Venemaa ja Iisrael, kes pakuvad odavama alternatiivina 30 MIG-21 nüüdisajastamist 150--200 mln dollari eest. REUTER-DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.