13. juuli 1997
Jaga lugu:

Firmajuhid esitavad ebakorrektseid dokumente

Mesipuu sõnul loetleb äriseadustik üksikasjaliselt, millest peab koosnema aktsiakapitali suurendamise otsus. Samas teevad tema sõnul ka tuntud advokaadibürood jämedaid vigu nii ettevõtete kui pankade nimel esitatud dokumentides.

«Kõik äriühingute avaldused, mis esitatakse kannete kohta, peavad olema notariaalselt tõestatud,» märkis Mesipuu. Avalduses tuleb alati näidata taotletava aktsiakapitali suurus ja varasem suurus.

Kui aktsiakapitali suurendatakse rohkem kui neli korda, tuleb muuta põhikirja ja see peab toimuma enne aktsiakapitali suurendamist. «On juhuseid, kus aktsiakapitali on suurendatud 10. kuupäeval, aga põhikiri muudeti viieteistkümnendal,» nentis Mesipuu.

Kui aktsiakapitali suurendamisega seoses tuleb muuta põhikirja, tuleb esitada muudetud põhikirja terviktekst, mitte ainult see lehekülg, kus on parandatud tekst.

Levinud veana pole avaldusele lisatud kviitungit kandeavaldamiskulude tasumise kohta ajalehes, mis maksab 100 krooni. «Kviitungiga on veel üks probleem. Modemside kaudu saadetud maksekorraldusi aktsepteerime vaid siis, kui sellel on raha vastuvõtja allkiri ja pitsat või kui on löödud panga tempel ja märgitud telleri nimi,» lausus Mesipuu.

Mõnikord eksitakse selle vastu, et ei esitata avaldust aktsiakapitali suurendamise kohta kuue kuu jooksul pärast juhatuse otsust, nagu näeb ette äriseadustik.

Sageli esineb, et sissemaksete kohta pole esitatud pangateatist, vaid ainult maksekorralduse koopia. Pangateatises peab olema öeldud, et raha on äriühingu poolt makstud aktsiakapitaliks.

Esineb juhtumeid, kus on jäetud tasumata riigilõiv või on seda makstud ettenähtust vähem. Aktsiaseltsi puhul on see tuhat krooni, kuid mitte vähem kui 0,2% suurendatavast aktsiakapitali osast.

Kui kaks äriühingut ühinevad, siis peab avalduse tegevuse lõpetamise ja registrist kustutamise kohta äriregistrile esitama see firma, kes ühinemise käigus kaob, ja see firma, kellega ta ühineb.

Jaga lugu:
Hetkel kuum