Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liisingfirma ei alusta pankrotti
Mis juhtub kui äri ei lähe nii nagu plaanitud ja tekivad probleemid liisingmaksete tasumisega.
Alustuseks on sobiv selgeks teha, millised on rentniku ja liisingfirma positsioonid seadusandlusest lähtudes. Juriidiliselt on iga liisingu korral tegemist renditehinguga, milles üks pool annab teisele teatud tasu eest kasutada mingi vara. Juhul kui rentnik ei tasu vastavalt kokkuleppele rendimakseid või rikub lepingut mõnel muul viisil, on liisingfirmal õigus see ühepoolselt katkestada ja temale kuuluv vara tagasi võtta. Laenu puhul kaasneb pandi realiseerimisega rohkem asjaajamist ja kulusid. Sageli algatatakse ka pankrotimenetlus.
- Halb on see, et kui liisingleping on lõpukorral ja rentnik on liisingfirmale praktiliselt kogu vara hinna tasunud, ei ole tal siiski mingit alust saada liisingfirmalt kompensatsiooni. Seega on võimalus ilma jääda nii tasutud rahast kui ka liisitud varast.
- Heaks küljeks on, et reeglina ei algata liisingfirmad pankrotimenetlusi. Kui leping katkestatakse ja vara tagasi võetakse, on liisingfirmal õigus sisse nõuda vaid tasumata rendimakseid ja lepingulisi trahve. Kui rendil olnud vara turuhind on väiksem tasumata liisingvõlast, siis on see liisingfirma mure.