Tuhat hobust ekspordiks

Tartu külje all Luunja ja Kavastu vahel peavad Terje (37) ja Urmas (39) Saks talu alates 1986. aastast. Seitse aastat tagasi jättis pereisa ja ratsutamise võistlussportlane Urmas Saks Luunja ratsabaasi juhtimise ja alustas hobustega eraäri. Seakasvatusest saadud rahaga osteti esimesed hobused ja müüdi need Soome.

«Majandite lagunemise ajal polnud hobuseid enam kellelgi vaja ja neid õnnestus küllalt soodsa hinnaga kokku osta,» märgib Urmas Saks. Enda sõnul turustas ta 1992. aastal põhiliselt Taani üle 200 ratsahobuse.

«Müüsime põhiliselt vanemaid ja viletsamaid hobuseid, sest majandites just sellised järel olidki,» kinnitab Terje Saks. Lihaks pole Saksade pere vähemalt teadlikult müünud ühtegi hobust.

Hobuse müügiks ettevalmistamine, koolitamine võtab aega kuni 6 kuud.

«Ostetud hobuseid on tavaliselt lohakalt peetud, neile tuleb teha pediküür (kapjade lõikus), soeng (laka ja saba pügamine) ja loomad lihtsalt sõnnikust puhtaks küürida, et nad ei haiseks,» selgitab Terje Saks.

«Anname siit müüdud hobustele 30päevase garantii, et ostja saaks veenduda koolituse tasemes ja et loomal pole küljes varjatud vigasid,» selgitab Urmas Saks. Keskmist, odavaimat ega kalleimat müügihinda ta ütlema ei soostu. Keskmiselt küsitakse Eestis hobuse eest hinda, mis jääb mõnekümne ja saja tuhande krooni vahele.

Seni teadaolevalt on kõige kallima hobutehingu teinud ratsasportlane Rein Pill, müües enda väljaõpetatud võistlushobuse Inglismaale 1,5 miljoni krooni eest. «Aga Pill õpetas ja treenis seda hobust ka 4 aastat,» lisab Urmas Saks. Rein Pilli juurde tuuakse hobuseid ratsastada ka Soomest ja Rootsist ja tema töö on rahvusvaheliselt hinnatud.

«Meie nii kalleid tehinguid pole teinud ja elame põhiliselt käibest,» kinnitavad Saksad, kellel talus 60 hobust. Eestis on kokku ligi 5000 hobust ja neid ostetakse juurde peamiselt Lätist ning Venemaalt.

Hobusekasvatustalu omanike sõnutsi on tänavu lahti läinud lausa hobuseostubuum. Eestis on oma hobune paljudel pankuritel, kantsleritel, lavabisnisega tegelejail, firmaomanikel.

Urmas Saksa sõnul leidub üha rohkem vanemaid, kes soetavad oma võsukestele ratsutamiseks ponisid.

«Eesti hobusekasvatajate seltsile saadeti humanitaarabi korras Saksamaalt kaks tõutäkku, aga neid on järglaste saamiseks vähe kasutatud,» märgib Urmas Saks. Kataloogide järgi on nimega tõutäku hind sadu tuhandeid kroone. Vaid ühe paarituse eest küsitakse kuulsa isa puhul keskmiselt 15 000 krooni.

Urmas Saks nendib, et lähemal ajal kavatseb ta osta Rootsist täisverelise tõutäku. Ainult kuulsa sugupuuga hobuste järglaste eest saab küsida korralikku hinda, põhjendab ta. Praegu on Saksade tallis 7 olümpiamängudel käinud hobustest põlvnevat varssa, kellest on loota häid ratsahobuseid.