Rääbis on Peipsis tagasi

Kümmekond aastat tagasi oli rääbis samasugune defitsiit nagu t?ehhi õlu või banaanid. Juulikuus rünnati Peipsi-äärseid kalasadamaid varastest hommikutundidest alates. Kalaootel seisti järjekordades, vannid ja ämbrid kaasas.

Täna sellist pilti enam ei näe. Kolmapäeva hommikul oli nii Kolkja kui ka Kallaste kalasadamas vaikus. Päeva peale mõned kala kokkuostjad ikka käisid ja viisid kala restoranides pakkumiseks, suitsutamiseks, soolamiseks. Külmutusautod sõidutavad värske rääbise Tartu, Pärnu ja Tallinna kauplustesse ning turgudele.

«Müüme päevas umbes 250--300 kilo värsket rääbist,» märgib Tartu uue turuhalli asedirektor Hele Kala. Tema sõnul on rääbise hind siiski piisavalt kõrge, mistõttu rublaaegset kalaostubuumi enam oodata ei ole.

«Tänavu on saak umbes sama hea kui möödunud aastal, oleme püüdnud ligi 20 tonni rääbist,» märgib ASi Peipsi Kalamees üks omanikke ja peamine püügikorraldaja Vladimir Filippov. Tema sõnul on vahepealsete aastate mõõn möödas ja rääbist Peipsis jälle piisavalt.

«Meil on seitse seisevnoota ja päevas toome järvest keskmiselt 1,5 tonni rääbist,» sõnab Filippov. Kala pannakse plastkastidesse, jahutatakse ja kaetakse pealt jäätükkidega.

Rääbis on siiglane ja kuulub lõheliste perekonda. Kuni 25 cm pikkuseks kasvav vääriskala kipub palavaga juba mõne tunniga riknema, seetõttu tuleb rääbis kiiresti jahutada ja turustada või töödelda.

«Suitsutame paarsada kilo kala päevas -- rohkem praeguse suitsuahjuga lihtsalt ei jõua,» märgib Filippov. Tema sõnul on lähitulevikus kavas ehitada oma korralik suitsutsehh. Uus külmhoone ja fileerimistsehh sai hiljuti valmis ja sinna kulus üle 2 miljoni krooni.

AS Peipsi Kalamees on kolme küla ja nende ümbrust hõlmava Peipsiääre valla ainus ettevõte ja annab tööd kokku 112 inimesele. Lisaks kalapüüdmisele on meil ka õmblustsehh, puidutsehh ja kaks kauplust, loetleb Filippov. Ettevõtte omanikud on võrdse osalusega kohalikud mehed: Vladimir Filippovile lisaks veel Vladimir Karzubov, Gennadi Grigorov ja Aleksander Gorban.

«Sel aastal hakkame kala ka sisse ostma ja töötlema,» selgitab Filippov. Tulevikuplaanides on ka kalaeksport ilma vahendajateta. Seni peamiselt Peipsi järvest püütavast kalast elatuva Peipsi Kalamehe mullune käive oli 10 miljonit krooni. Suurte ehituskulude tõttu jäädi 70 000 krooniga kahjumisse.